Rõõmusõnum Patmoselt

Et tänase salmi mõttest päriselt aru saada, peaksime teadma sel-le vana aja tausta. Minu jaoks on telgis olemine karm asi. Ma võin seal mõnda aega vahelduse mõttes isegi olla, aga ma ei tahaks iga päev nii elada. Minu noorim tütar on selles suhtes teistsugune. Nagu ma varem märkisin, veetis ta hiljuti kaheksa päeva jutti mat-kates Michiganis – veebruarikuus! Sel ajal viibib enamus meist Mi-chiganis õues vaid hetke. Tema oli kogu aeg väljas ja magas püstkojas, kus sooja andis väike gaasiahi. Minu jaoks oleks see liiga seikluslik! Ja ma kahtlen, et see oli selline telgielamus, millest räägib meie tänane salm.

Ma sain sellest lõigust aru siis, kui käisin Jordaanias Petrat vaa-tamas. See on punase kalju piirkond, sarnane Utah rahvuspargiga. Alguses matkasime umbes kolm kilomeetrit, mille käigus pidime käänulist rada mööda läbima kitsa kanjoni. Me tulime kanjonist välja tohutu suurele lagendikule, mida ääristasid kaljud, kuhu oli uuristatud antiiksed koopad! See vaade oli põnev, aga päike paistab otse lagipähe ja vett on siin väga vähe. Ja sellesse kohta jõudmine tähendab üles- ja allamäge kõndimist.

Pärast ronimist 300 meetri kõrgusele jõudsime tagasi kesksesse orgu umbes keskpäevaks, olime näljased ja janused ning kõva kolme kilomeetri kaugusel lähimast tsivilisatsioonist. Kui me möödusime beduiinitelgist, väljus sealt mees ja viipas meid sisse kutsudes. Alguses me puiklesime ja olime ebakindlad selle suhtes, millesse me end mässime, aga kui me nägime, et meie kolleegid on juba sees, läksime meie oma perega ka. Telk koosnes mustadest kangastest, mis oli tõmmatud raamidele, ilusad vaibad katsid maapinda ja nägime kenasid diivaneid, millel jalgu puhata. Mees pakkus meile lõunat ja külmi jooke. Uskuge või mitte, aga mul on tunne, et ma jõin keset tühjust Sprite’i! Selle kuumuse ja kuivuse keskel oli tõeline rõõm tulla sisse ja juua külma jooki ning süüa maitsvat toitu. Kuid parim oli varjuda päikese eest ja kõige imelisem see, et saime pehmetel patjadel lihaseid puhata.

Ilmutusraamatu 7. ptk räägib meile, et Jumal laotab meie üle oma telgi keskpäeva palavuses – muredes, millega me praegu ja lõpuaja saabudes silmitsi seisame. See salm annab meile kujundi rasketest aegadest. Kui elu muutub keeruliseks, pakub Jumal jahe-dat telki teadmises, et meiega ei juhtu midagi, mis ei teeni suure-ma plaani eesmärki (Rm 8:28). Ja lõpuaja kõrvetavas tules on Te-ma telk leevendav pelgupaik.

Issand, ma olen mõnikord mõelnud, et mu elu rasked kogemused tä-hendavad, et Sa ei hooli minust. Aita mul kogeda Sinu jahutavat varju väljakutsetes, mida toob kaasa tänane päev.