Leiba vee peale viskama

Avaldatud 30.5.2026, rubriik Päeva sõna

„Viska oma leib vee peale, sest pikapeale sa leiad selle jälle!“ Kg 11:1

Kas sa oled kunagi leiba vee peale visanud? No näiteks veelinde toitnud? Või teinud katse, püüdes välja uurida, mis siis selle leivaga ikkagi juhtub, kui see mõnda aega vee peal hulbib? Mida see küll tähendab? Kui sa oled veelinde toitnud, siis kaovad palakesed tõenäoliselt linnu kõhtu ja sealt pole neid küll võimalik mõne aja pärast uuesti leida. Ja kui oled proovinud leiba vee peal pikalt hoida, no mitu päeva kohe, siis lendab selline leib pigem haisvana prügikasti, mitte sa ei leia seda jälle.

See kirjakoht annab justkui aimdust, et tegemist on mingit laadi ringvooluga. Justkui visatakse leib vee peale, see kaob silmapiirilt ja mingi aja pärast toob vool leiva jälle tagasi. Aga miks küll peaks leiba vee peale viskama lootuses, et tegemist on veekogumiga, mis käib justkui ringiratast ja me saame oma leiva mõne aja pärast tagasi? Mõni Piibli kommentaator

(K. Galling, H. Hertzberg) ütleb, et leiva vee peale viskamine ongi täiesti mõttetu tegevus, mis siiski võib viia ootamatult eduka tulemuseni. Selgituseks on, et me ei tea tulevikku ja selle võimalusi ning juhtuda võib nii mõndagi.

Kirjakohta seostatakse ka almuste andmisega, mis viimaks saab tasustatud, aga kriitikud (nt F. Ellermeier) väidavad siiski, et keeleliselt pole antud kirjakohal almuste andmisega seost. Kolmas seisukoht (F. Delitzsch, R. Gordis) on, et siin on tegemist merekaubandusega ja sealsete riskide võtmisega, mis võivad, aga ei pruugi viia eduni. Meie huviorbiidis oleva salmi mõte peaks kooruma järgmises piiblisalmis, sest struktuuri tõttu on need kaks omavahel seotud: „Anna osa seitsmele, jah, kaheksalegi, sest sa ei tea, milline õnnetus maa peal võib juhtuda!“ (Kg 11:2)

Kolmanda seisukoha pooldajad mõistavad osadesse jaotamist kui ettevaatusabinõud võimaliku ebaõnne korral ehk teisisõnu: ära pane kõiki mune ühte korvi! Teise seisukoha pooldajad (almuste andmine) märgivad, et vara tuleb laiali jagada erineval (seitsmel või kaheksal ehk siis piiramatul arvul) moel. Esimese seisukoha pooldajad ütlevad, et ebakindla tuleviku suhtes pole mõtet midagi ette võtta, sest see, mis juhtub, juhtub nagunii ja et „pole võimalik toetuda isegi mitte ebakindlusele endale“ (G. von Rad).

Millise seletuse valid sina? Tuleb tõdeda, et selle teemaga tegeledes on tulnud lauale muidki tõlgendusi nagu see, et hangi endale sõpru täna kindlustuspoliisina tulevaste vajaduste katteks.

Mulle endale meeldib tõlge ingliskeelsest Piiblist Holy Bible, Today’s English Version (1978):

„Investeeri oma raha väliskaubandusse ja ühel päeval saad sa kasumit. Investeeri mitmetesse kohtadesse – isegi paljudesse kohtadesse –, kuna sa ei tea, mis laadi halb õnn sind maa peal võib tabada.“ Näib nagu toetus kolmandale seisukohale? Ja kuna esimene seisukoht on liialt filosoofiline ja teine ei tule üldse kõne alla, siis tavalisi teid pidi mõtlevale inimesele ongi see kolmas seletus vast kõige selgesõnalisem. Kas ka sinu jaoks?

Taevane Isa, aita mul targalt ja usaldades Sinu juhtimist teha õigeid otsuseid, investeerides oma aega ja ressursse targalt ning olla kindel, et Sina hoolitsed minu tuleviku eest. Palun juhata mind, et oleksin valmis ja ettevaatlik kõigeks, mis ees on.

Kai Sommer

Jaga Facebookis