PÄEV, MIL ALGAB IGAVENE ELU

Jeesus selgitas: “Mina olen ülestõusmine ja elu!” Kristuses on elu iseeneses, mitte kelleltki teiselt saadud elu. “Kellel on Poeg, sellel on elu.” 1Jh 5,12 Kristuse jumalikkus on usklike igavese elu tagatis. “Kes minusse usub,” ütles Jeesus, “see elab, ehk ta küll sureb! Ja igaüks, kes elab ja minusse usub, see ei sure igavesti.” Jh 11,25-26DA530

Uskliku jaoks on surm ajutine. Kristus kõneleb sellest kui lühiksesest puhkehetkest. “Kui keegi minu sõna peab, siis ta ei näe surma igavesti!” Kristlase jaoks on surm vaid uni, hetk vaikust ja pimedust. Elu on varjul Kristusega Jumalas, ning “kui Kristus, meie elu, saab avalikuks, siis saate ka teie ühes Temaga avalikuks au sees”. Kl 3,4DA787

Tema, kes varsti pidi surema ristil, … tõendas oma õigust ja väge andvat igavest elu.DA530

“Mina äratan tema üles viimsel päeval.” Jh6,40 Kristus sai meiega üheks lihas, et meie saaksime Temaga üheks vaimus. Selle ühenduse jõul astume me kord hauast välja – mitte ainult Kristuse väe avaldumise tõttu, vaid selle tõttu, et Tema elu on usu kaudu saanud meie eluks. Nendel, kes näevad Kristuse tõelist olemust ning võtavad Ta vastu oma südamesse, on igavene elu. Vaimu läbi elab Kristus meis ja usu kaudu südamesse vastu võetud Püha Vaim on igavese elu algus.DA388

Jeesus hüüab: “Kui kellelgi on janu, see tulgu minu juurde ja joogu!” “Ja kes tahab, võtku eluvett ilma hinnata!” “Aga kes iganes joob seda vett, mida mina temale annan, see ei janune igavesti mitte, vaid see vesi, mida mina temale annan, saab tema sees veeallikaks, mis voolab igavesse ellu!” Jh 7,37; Ilm 22,17; Jh 4,14;DA454