Triumfilaulu esimene pool, mis algas 31. salmist, demonstreeris ühegi uskliku vastu esitatud süüdistuse püsimajäämise võimatust Jumala ees. Tänase tekstiga liigume salmideni, mis räägivad kristlase Kristuse armastusest lahutamise võimatusest.
Oma viienda vastamata küsimusega vihjab apostel seitsmele kandidaadile, kes võiksid arvatavasti luua sellise lõhe. Esimesed kolm – viletsus, ahistus ja tagakiusamine – osutaksid justkui pingetele ja muredele, mis tekivad kristlastel juba pelgalt selles jumalatus ja vaenulikus maailmas elamisest.
Järgmised kaks, nälg ja alastiolek, esindavad materiaalseid vajadusi. Puudus nendes valdkondades võis tekitada usklike meeltes küsimuse Jumala hoolitsusest, kuna Mäejutlus (vt Mt 6:25–34) justkui tõotas nende vajaduste rahuldamist kõigile Jumala lastele.
Nimekirja asjadest, mis võiksid kristlasi Kristuse armastusest eraldada, võtab Paulus kokku füüsiliste ohtudega – hädaoht ja mõõk, kaasa arvatud surmaoht. Apostli poolt pakutud seitse aspekti olid vaevalt ta esimestele lugejatele akadeemiliseks huviobjektiks. Paulus oli esimesed kuus ise üle elanud ja mitte nii kauges tulevikus kannatas ka mõõga all, kui Rooma võimud ta usu pärast hukkasid. Rooma kristlased, kellele ta kirjutas, jagasid kahtlemata samasuguseid probleeme ja seda isegi suuremal määral, kui valitsejaks sai keiser Nero ja paljud kristlastest surid elavate tõrvikutena keisri ja ta külaliste sadistlikuks meelelahutuseks põledes.
Aga mitte ükski neist probleemidest ei suuda lahutada kristlasi Kristuse armastusest ega päästest, mis neil on tänu oma ususuhtele Temaga. Neil on päästekindlus, vaatamata faktile, et nad kannatavad koos Temaga (Rm 8:17). Paulus jättis vahele ühe ohu, mis tõesti võib tulla kristlase ja pääste vahele. See on pidev usu tõrjumine Kristusesse kui Päästjasse ja tahtmatus Temaga Jumala põhimõtete järgi käia. Aga isegi selline Tema armastuse ja pääste tagasilükkamine ei eralda meid Tema armastusest.
In English