TASU HINGEDEPÄÄSTJAILE

Siinses maises ja patust piiratud elus on meie suurimaks rõõmuks ja õppimisvõimaluseks teenimine. Ka tulevikus, millel pole patu asetatud piire, on teenimine meie suurim rõõm ja parim õppimisviis. Ed 309

“Kui kellegi töö … jääb püsima, siis ta saab palga.” 1Ko 3,14 Auline on tasu, mis antakse ustavatele töölistele, kes on kogunenud Jumala ja Talle trooni ümber. … Nad on saanud osa Kristuse kannatustest, nad on töötanud koos Temaga lunastusplaani elluviimise nimel ning nad saavad koos Temaga osa ka rõõmust Jumala riigile päästetud hingede üle. Siis ülistatakse Jumalat kogu igaviku. 9T 285

Üks kristlane ütles kunagi mulle, et kui ta jõuab taevasse, on seal kindlasti kolm asja, mille üle ta imestab – ta imestaks, nähes seal inimesi, keda ta poleks lootnud seal kohata; ta imestaks, kui ta ei näeks seal neid, keda ta seal lootis näha; ja viimaks - ta imestaks, et nii väärtusetu patune nagu ta ise on, on Jumala Paradiisis. Paljud, kes kristlastena on olnud siinses elus kõrgetel kohtadel, ei ole rõõmsa hulga seas, kes on kogunenud ümber trooni. Seal pole kohta nende jaoks, kellel on palju teadmisi ja kes on andekad, kuid siiski lähevad vastuhaku ja ebapühaduse teed. … Nad lootsid teha midagi suurt, et inimesed neid austaksid ja kiidaksid, kuid nende nimesid ei kirjutatud seetõttu Talle eluraamatusse. “Ma ei tunne teid,” on kurvad sõnad, mida Kristus neile ütleb. Kuid Talle eluraamatusse on kantud need, kelle elu muutsid kauniks heateod, õrnad sõnad, mis tõid lohutust ja väljendasid kaastunnet ning kelle süda põrkus tagasi eneseülistuse ja suurustamise ees; kes iial ei võtnud midagi ette, et ära teenida inimeste kiitust. Kuigi maailm ei märganud neid, tunnustab Jumal neid kogu universumi ees. ST Feb 24, 1890