SEDA PÜHITSETAKSE KA IGAVIKUS

Kui kaunis oli maa, kui ta tuli Looja kätest! Jumal esitles universumile maailma, millel isegi Tema kõikenägev silm ühtegi plekki ei leidnud. Iga osa loodust oli omal kohal ja täitis täpselt talle määratud ülesannet. Maad täitis rahu ja püha rõõm. Polnud mingit segadust, keegi ei tülitsenud. Polnud haigusi, mis oleksid tabanud inimest või loomi ning taimeriigis polnud märkigi närbumisest ja rikutusest. Jumal vaatas oma kätetööd ja ütles, et see on “väga hea”.RH 21.07.1904

Hingamispäev pühitseti loomisel. See päev anti inimesele siis, kui “hommikutähed üheskoos hõiskasid ja kõik Jumala pojad tõstsid rõõmukisa”. Ib 38,7. /…/

Hingamispäev ei antud Iisraelile, vaid kogu maailmale. Sellest kõneldi inimestele Eedenis ja nii nagu kõik kümme käsku, on see alati kehtiv. Käskude kohta, mille hulka kuulub ka neljas käsk, ütles Kristus: “Kuni kaob taevas ja maa, ei kao käsuõpetusest mitte ühtki tähekest või ühtki märgikest.” Sest nii kaua, kui püsivad taevas ja maa, meenutab hingamispäev alati Looja väge. Siis, kui Eeden jälle maa peal õilmitseb, austavad kõik Jumala püha päeva.

“Hingamispäevast hingamispäeva” tulevad uue maa elanikud “mu ette kummardama, ütleb Issand”. Mt 5,18; Js 66,23. DA 281-3

Jumal õpetab, et me peaksime tulema Tema kotta, et viljeleda täiuslikku armastust. See teeb Maa elanikud sobivaiks elama kord taevastes eluasemeis, mida Kristus läks valmistama neile, keda Ta armastab. Uuel maal kogunevad nad Jumala ette hingamispäevast hingamispäeva, noorkuust noorkuusse, et ühineda kauneimaks laulukooriks, tooma ülistust Temale, kes istub troonil ja Tallele igavesest ajast igavesti. 6T 368