Rõõmusõnum Patmoselt
Avaldatud 31.7.2012, rubriik Päeva sõna
„Ja ma kuulsin suurt häält taevast hüüdvat: /---/ „...välja on heidetud meie vendade süüdistaja, kes süüdistab neid Jumala ees päeval ja ööl. Nemad on ta ära võitnud Talle vere läbi ning oma tunnistuse sõna läbi ega ole oma elu armastanud surmani.”” (Ilm 12:10, 11)
Saatan püüab siin Jumalast võitu saada, süüdistades Tema rah-vast! Ta kahtleb, kas nad seisavad Temas; nende kõlblikkuses jaga-da võitu, mille Jumal ristil võitis. Aga nad ajavad Saatana pingutu-sed luhta, toetudes oma kogemuses Talle verele. Kui Jumala rahvas tõeliselt mõistab, mida Kristus nende heaks Kolgatal tegi, ei suuda isegi surmaoht mõjutada nende ustavust Jumalale. Aga mida tähendab see igapäevases elus?
Saatana süüdistus on sõltuvusttekitavas maailmas võimas relv. Sõltuvuslik käitumine läheb sageli tagasi minevikus toimunud kuritarvitamise ja hülgamise juurde. Hoolimatud vanemad trau-meerivad lapsi oma äraütlevate sõnadega. Hoolivate kodude lapsi kuritarvitatakse mõnikord koolis või oma lähikonnas. Isegi head vanemad jäävad mõnikord elu palavikulise tempo lõksu. Nad või-vad olla füüsiliselt oma lastega, aga emotsionaalselt ja vaimselt eemal.
Nii kasvab suur osa noortest üles hülgamise ja mahajäetuse tundega, kuigi nende vanemad ei kavatsenud kunagi nii teha. Saatana süüdistused põhjustavad selle, et noored süüdistavad endid oma valus. Ta tekitab neis väärtusetuse ja abituse tunde, kiusates neid pöörduma alkoholi, seksi ja meelelahutuse kui hingeravimi poole. Mida enam ta neid häbistada suudab ja üksindusse viib, seda tugevamaks muutub sõltuvusahel.
Ma tundsin noormeest, kes vastas Saatana süüdistustele meele-heitlike seksuaalsete tegude õela tsükliga. Pärast seda, kui ta oli mõne korra pattu langenud, püüdis ta end sellest olukorrast välja palvetada. Siis libises ta tagasi seksuaalse kinnisidee episoodidesse, mille järel ta palvetas veel enam. Ta proovis ühe korra võidmist. Miski ei tundunud aitavat, kuni teised ta teolt tabasid ja ta leidis end vangist. Billi seksuaalne sõltuvus oli selle tagajärg, et vanemad ta lapsena hülgasid ja tema suutmatus muutuda viis ta tundeni, et ka Jumal on ta hüljanud. Saatan süüdistas mehe mõtteis Jumalat: „Sa ei muutu iial paremaks. Kui Jumal hooliks, küll ta sind terveks raviks.”
Ma arvan, et apostel Johannes tundis Saatana süüdistusi ka en-da kogemuste põhjal. „Sa oled kogu elu teeninud Jumalat ja nüüd on sul selle eest vaid pilet üksikule Jumalast hüljatud saarele!” Aga prohvet ei jää Saatana süüdistusi uskuma, kuna ta tunneb Talle verd. Jeesuse veri läheb otse sõltuvuse juure juurde, tunde juurde, et me oleme väärtusetud ja üksi. Me oleme Tema silmis hinnali-sed. Selle kindlustundega võime minna tervenemisprotsessi algu-sesse, mis mõjutab meid tervikuna.
Issand, ma tunnen end täna üksi, mitte sellepärast, et Sina minust ei hooli, vaid sellepärast, et süüdistaja on mind pannud seda uskuma. Aita mul näha väärtust, mille Sa mulle ristil oled andnud.