Palve muutis minu elu!

Avaldatud 3.5.2013, autor Janne Kütimaa, allikas Meie Aeg

Rumeenlanna Raluca Stefan on pärit kristlikust perekonnast. Tema vanemad olid misjonärid ja ta ise õppis ülikoolis sotsiaaltööd ning teoloogiat. Ta on töötanud Lõuna-Ameerika paksus džunglis õpetajana, väga isoleeritud kohas ilma teede, telefoni ja elektrita. Samuti on ta olnud misjonär Ghanas ja Vanuatu saarel ning Kalahari kõrbes Aafrikas bushmäne õpetanud. Täna töötab ta osaliselt Hope Channeli tõlgina. Samuti on ta rahvusvaheliste ürituste koordinaator organisatsioonis ARME-ministries, mis organiseerib piiblilaagreid, õpetab inimesi, kuidas õppida ja lugeda Jumala sõna, kuidas palvetada ja süveneda. Organisatsiooni soov on näha inimesi ärkamas, elavnemas, selleks et nad tuleksid tagasi Jumala juurde, et nad leiaksid: suhe Jumalaga on ainus, mis võib anda rahu ja rõõmu. Raluca jaoks ongi olulisim näha inimesi leidmas Jumalat. Ta ütleb: „Tunnen sellest rõõmu, kui saan nende juurde sõita, kui saan sõita ringi ja kõnelda neist asjust, viia läbi palveteemalisi töötubasid, õpetada inimesi palvetama ja rääkida neile, kuidas läbi viia ühispalvet, kuidas koos palvetada. Koordineerin ka palveteenistusi. Kõike seda naudin väga. On suur õnnistus palvetada koos inimestega!“

Kuidas sa palvest kui teemast huvituma hakkasid?

Palve muutis mu elu! Olin viis aastat misjonär. Jumal õnnistas mind väga, õpetas mulle palju, kasutas mind. Nägin, kuidas Ta vastas palvetele, tegi imesid, muutis südameid. Aga kui ma vaatan tagasi, mõistan, et mu elus oli midagi puudu. Mitmel korral olen mõelnud, mil viisil oleks mu teenimine misjonärina võinud olla teistsugune, kui oleksin tol ajal tõeliselt mõistnud palve väge. Kui vaatan tagasi, saan aru, et ma ei tundnud tol ajal palve väge. Teadsin mõistusega, olin kodus õppinud, et palve on oluline, aga ma ei olnud mitte kunagi seda tõeliselt kogenud!

Pärast tagasitulekut vestlesin neiuga, kelle elus oli väga keeruline periood. Pakkusin talle välja, et võin temaga koos palvetada ja paastuda kümne päeva jooksul. Kuna ta oli pärit teiselt maalt, palvetasime kümme päeva Skype’i kaudu, iga päev. Tema õpetas mulle midagi väga olulist palve kohta ja see äratas mu palveelu ning õpetas mulle palve olulisust. Mida enam ma palvetama hakkasin, seda enam hakkasin aduma, mida Jumal võib teha mu enda elus palve läbi! Tahtsin seda kõike ka teistele õpetada. Jumal lihtsalt avas võimalused rääkida inimestele. Ta tegi kõik selleks! Kuna palve muutis minu elu, tahan, et palve muudaks ka teiste inimeste elu. Tahaksin näha neis sama rõõmu, mille Ta mulle andis, ja veel rohkemgi – rõõmu, rahu ja teadmist, et Jumal on nendega, juhib neid ja et nad on just seal, kus Jumal tahab, et nad oleksid! Seepärast teengi seda, mida teen.

Ütlesid, et sa väga palju misjonärina töötades ei palvetanud. Kuidas sa hakkama said?

Ma ei saa öelda, et ma üldse ei palvetanud. Olin 20 minutit päevas põlvedel, aga see ei tähendanud, et ma palvetasin. Tuleb tunnistada, et oli päevi, mil palvetasin vaid 2 minutit! Palve on midagi enamat, kui lihtsalt põlvedel olemine ja Jumalale sellest rääkimine, mida Sa Temalt tahad. See oli see, mida mina tegin. Aga Jumal vastas ka nendele palvetele, uskuge mind! Jumal peatas vihma, et võiksime reisida 50 km läbi džungli teise külla. Jumal andis meile vihma, et täita jõesäng veega, et võiksime paadiga edasi sõita. Jumal tegi palju imesid, sest Ta on armuline ja kannatlik meiega! Aga palve on midagi enamat kui see, et annan Talle nimekirja oma vajadustest. Ja see ongi see, mida ühine palve ja mu sõber mulle õpetasid. Palvetamine on enamat!

Palve ei ole Jumalalt millegi palumine, vaid aja võtmine, et Jumalat ülistada. See on aja võtmine, et olla väga täpne ja tunnistada üles oma patud, et ei oleks midagi minu ja Jumala vahel. Palve ei too Jumalat minu juurde, vaid tõstab mind Jumala juurde. Palve peaks olema vestlus Jumalaga. Kui sa räägid sõbraga ja muudkui küsid ja küsid temalt asju, siis mis suhe see selline on? Kui sa tahad suhet Jumalaga, ei saa sa üksnes midagi paluda ja minna Tema juurde vaid siis, kui sul on midagi vaja. Sul peaks olema pidev suhe. Täna Teda selle eest, kes Ta on ja mida Ta sinu heaks teinud on! Nii sageli vaatame me mööda nendest imelistest asjadest, mida Ta meie heaks teeb. Me võtame neid kui ensestmõistetavusi. Me ei täna Teda. Tal ei ole vaja meie ülistust ja tänu, aga meil on vaja mõista, et Tema annab meile kõike seda! See ei ole meie enese jõust. See oli see viis, kuidas ma varem palvetasin ja ma kasvan ikka veel, aga mul ei olnud lähedast suhet Jumalaga. Palve oli lihtsalt millegi palumine Jumalalt. Nüüd on palve palju enamat, midagi palju enamat...

Vahel on kogudustes kiire ja ei ole aega põhjalikult üheskoos palvetada. On see suur viga?

Usun, et koos palvetamine on väga oluline. See muutis minu elu – fakt, et palvetasin koos teistega. Teistega koos palvetamine võib tuua ühtsuse, mida miski muu ei suuda tuua. Meie kogudused on sageli lõhestatud, neis on palju kadedust, tülisid, vihkamist. Kui me aga palvetame koos, siis ei saa me vihata inimesi. Me ei saa olla kadedad, sest me alistame kõik need asjad Jumalale. Mitte miski muu ei too kogudusse rohkem ühtsust kui koos palvetamine! Kui meie kogudused palvetaksid rohkem, oleks vähem sääraseid probleeme. Oleks enam armastust. Seepärast ongi oluline, et meie palveteenistused oleksid palveteenistused ja mitte midagi muud. Lihtsalt palvetage! See ei ole keeruline, see on väga lihtne. Samas tuleb meil pingutada, et seda teha. Meil tuleb selleks aega eraldada, sest muidu võime jääda teineteisega jutustama ja jutustama ning palveks jääb vähe aega. Usun, et on vaja tasakaalu – jutlustamist, jutustamist, aga rohkem palvet!

Piiblis on tõotus selle kohta, et kes palub, see saab. Oskad sa tuua mõned näited palvevastustest?

Oi, neid on palju, väga palju! Mäletan näiteks, et kord tuli üks noormees meie piiblilaagrisse ja tal oli probleem ebapuhaste silmadega. Ta võitles selle asjaga, anus Jumalat, et Jumal annaks talle puhtad silmad. Ta tahtis saada pühaks, tahtis näha inimesi nii nagu Jumal tahab, et me neid näeksime; näha naisi enda kõrval nii, nagu Jumal tahab, et mehed neid näeks. Tal oli ka nägemisprobleem füüsiliselt, ta kandis prille. Ta palvetas ja palvetas. Meie konverents kestis 4 päeva ja ta muudkui tuli ja palvetas selle asja pärast palveteenistusel. Meil on konverentsidel alati tuba, kus käib pidevalt palveteenistus kogu päeva jooksul. Kui samal ajal toimuvad töötoad, seminarid, teenistused, on palvetuba alati olemas – kes iganes tahab võtta väikese pausi nt mõnest töötoast ja tunneb, et peab minema ja rääkima Jumalaga, selle asemel et midagi kuulata, võib tulla sellisele palveteenistusele. See mees tuli palvetuppa mitmel korral ja võitles palves Jumala ees, ütles, et Jumal, anna mulle puhtad silmad, puhas nägemine, ma ei taha enam olla kadunud!

Ühel hommikul laagri lõpupoole tõusis ta üles, ja kui ta läks palvekoosolekule – me nimelt alustame hommikuid alati koos Jumalaga, alustame alati päeva üheskoos palves –, siis ta avastas, et ei pea enam prille kandma! Jumal ei andnud talle lihtsalt võitu, sest Jumal andis talle võidu üle ebapuhaste silmade – Ta andis talle puhta silmavaate, aga tervendas ka füüsiliselt! See juhtus täpselt aasta eest. Ta ei pidanud enam prille kandma, vaid võis ilma nendeta lugeda. Nii et ta silmad olid nii füüsiliselt kui ka vaimselt terveks saanud!

Kui keegi lugejaist mõtleb, et ta ei ole mitte kunagi palvetanud või on palvetanud, aga sõnadega, mis on kuskile kirja pandud, kuid tahaks saada ühendust elava Jumalaga läbi palve, siis millest võiks alustada?

Neile, kes ei ole kunagi palvetanud, aga tahaksid hakata palvetama, ütleksin, et räägi Jumalale sellest, mis on su südamel! Räägi Talle, kuidas su päev läks! Räägi Talle oma rõõmudest, muredest. Lihtsalt räägi Temaga nii, nagu sa räägid oma sõbraga! Loe Piiblit ja sel ajal palu: „Jumal, mida Sa soovid mulle õpetada?“ Vahel mulle meeldib lihtsalt Piibel avada, lugeda mõned salmid ja palvetada nende salmide ajel. Jumal räägib ka oma Sõna kaudu. Lihtsalt räägi Jumalaga, nii nagu sa räägid mõne inimesega! Sul ei ole vaja kasutada keerulisi sõnu. See ei ole mingi teadus ja sul ei ole vaja palvetamiseks bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi! Sa võid Jumalaga lihtsalt rääkida ja öelda Talle, mis on sinu südames. Sõnad ise ei ole olulised, vaid nende siirus ja meie südame tahtlikkus. Jumal kuuleb kõiki palveid! Ta ei oota, et me kasutaksime suuri ja keerulisi sõnu. Ta tahab lihtsalt, et oleksime väga siirad ja tuleksime Tema ette avatud südamega. Ole Temaga lihtsalt ehe!

On neid, kes palvetavad pikki aastaid sama asja pärast, kuid mitte midagi ei muutu. Mida sel juhul mõelda ja teha?

Ma usun, et Jumal vastab palvetele, mis on kooskõlas Tema tahtega. Kui Ta ei vasta mõnele palvele, siis võib olla see ei ole Tema tahte kohane. Või seepärast, et Ta tahab, et õpiksime Temast sõltuma. Või tahab Ta meile õpetada, kuidas palves Temaga koos võidelda. Me ei tohi alla anda! Peame lootma, et Jumal teab, mis on parim! Kui meil on kogu aeg mõtteis teadmine, et kõik tuleb kasuks neile, kes Jumalat armastavad, siis jätkame palvetamist ja peame oma tahte allutama Jumalale. Meil tuleb oma soovid ja palved ka Jumalale alistada. Me võime paluda, et „Jumal, ma tahan seda ja teist, aga ma tahan ka Sinu tahet, et see sünniks“. Vahel võib olla ka nii, et kuigi asjad on hästi, ei pruugi need olla siiski Jumala tahte kohased. Asjad ei pruugi olla iseeneset halvad. Kui keegi on vähihaige, siis ei ole ju paha palvetada tema paranemise pärast. Jumal tahab, et me seda teeksime. Aga võib olla selle inimese päästele mõeldes lubab Jumal sel inimesel puhkama minna ja surra. Me peame lihtsalt Jumalat usaldama, Talle alistuma, paluma selle inimese pärast, palvetama vaimuliku tervenemise pärast, palvetama füüsilise tervenemise pärast ja lubama Jumalal teha seda, mis on parim.

Ei ole kerge aktsepteerida seda, mis ei ole meie tahtega kooskõlas, seda, mis meile ei meeldi. See ei ole kerge, ma tean. Aga ma usun, et Jumala usaldamine aitab meil lihtsalt lubada Tal teha, mida iganes Ta soovib. Ja kui Jumal ei vasta su palvetele, ära lõpeta palvetamist! On nii palju lugusid inimestest, kes palvetasid 20 või 30 aastat kellegi pärast, et need tuleksid tagasi Jumala juurde. Nad palvetasid ja palvetasid ja alles siis, kui palvetajad olid ära surnud, tulid inimesed Jumala juurde tagasi. Need palved said vastatud. Mitte sel ajal ja viisil, kuis palvetajad soovisid, ja võib-olla alles taevas saavad palvetajad teada, et palvetele on vastatud, aga palvetele vastati! Ärge lõpetage palvetamist! Jätkake palvetamist, aga lubage Jumalal teha, mida Tema arvab kõige parema olevat!

Mõni inimene võitleb oma sõltuvusega – olgu selleks liigsöömine, suitsetamine, alkohol vms. Teine soovib lahti saada halbadest harjumustest või iseloomuvigadest. Mida teha, kui midagi muutunud ei ole, kuigi on palju palvetatud?

On mitmeid asju, mida saame teha. Ma ise olen olnud selles olukorras. Võitlesin teatud harjumustega, ja mul on jätkuvalt seda, millest tahan vabaneda oma elus, aga üks asi, mida olen avastanud, on see, et mida enam ma võtsin aega selleks, et Jumalat vaadata ja Teda ülistada, seda enam mind muudeti. Sest vaadates meid muudetakse! Mida iganes me vaatame, see vormib meid ja muudab meid. Seepärast tuleb meil olla väga ettevaatlik – mida me mõtleme, kus on meie mõtted? Mis teemad need on, mille üle me mõtiskleme? Mida me vaatame – milliseid filme? Me saame nende asjade sarnaseks! Mida enam ma Jumalat vaatan, mida enam ma mõtlen sellele, kes Ta on, ja ma võtan lihtsalt aega, et mõelda Jumalale. Võttes võib-olla mõne loo Piiblist ja üritades leida selles Jumalat. Mõeldes, mida see lugu minule Jumala kohta räägib. Mida enam ma seda kõike teen, seda enam väge on minu elus! Jumal võtab ära need harjumused, lihtslt niisama, ilma et ma kõvasti võitleksin! Nagu ma juba ütlesin – vaadates me muutume! Nii et võta aega mõtiskleda ja Jumalale vaadata, Teda ülistada, Tema üle mediteerida!

Üks teine väga oluline asi on see – ümbritse end inimestega, kes aitavad sul anda aru oma tegemistest! Kui sul on alkoholiprobleem, siis ära ümbritse end inimestega, kes tarbivad alkoholi! Kui sul on probleem suitsetamisega, ära ümbritse end inimestega, kes suitsetavad! Kui sul on söömisprobleemid, siis ära ümbritse end inimestega, kes käivad kogu aeg McDonaldsis söömas, mis ärgitab sind sööma üha rohkem ja rohkem!

Ürita leida inimesi, kes saavad sinult aeg-ajalt aru pärida. Kes küsiksid, kuidas sul läheb selle asjaga. Nad saavad sind aidata. Arenda sõprussuhteid, terveid sõprussuhteid! Me oleme väga mõjutatud inimestest, kes on meie elus. Neil aegadel, mil Jumal on saanud minu elus teha palju tööd, olen suhelnud inimestega, kes armastavad Jumalat. Inimestega, kes õpetasid ja näitasid mulle oma elu varal, kuidas elada kristlikku elu, teenivat elu, kuidas tulla Jumalale lähemale. See on väga oluline. Ja nad palvetasid! Ärge lakake palvetamist! Palvetage ja paluge Jumalal need harjumused ära võtta! See võib võtta aega, sest harjumuste kujunemine võtab aega ning õppimine, aga ka neist vabanemine. Ärge muutuge julgusetuks! Jätkake palvetamist! Jätkake Jumalale vaatamist ja ma olen kindel, et Ta võtab need asjad teie elust ära!

Piibel räägib palvetamisest ja paastumisest. Kuidas sina isiklikult nende koosmõju kirjeldaksid?

Paastumises ja palvetamises on palju väge. Piibel räägib meile sellest, et teatud deemoneid ei saa välja ajada ilma paastu ja palveta. On erinevaid paastumisviise. Ma olen ise ka erinevaid paaste proovinud. Olen paastunud täielikult, vaid vett juues. Vahel olen aga teinud „Taanieli paastu“. Söön sel juhul vaid tooreid puu- ja köögivilju ning pähkleid ja ei mingit teravilja. Et mu aju oleks sellises olukorras, et võiksin täielikult ja selgelt mõista Jumalat ja Jumala tahet. Eriti just enne konverentsidele minekut, kus juhin palveteenistusi, paastun ma 7–10 päeva, et mõte ja meel oleksid väga selged ja võiksin olla Jumala juhitud. Kui täidame oma kõhu väga raske toiduga, ja eriti kui me sööme üle, on meie meelel raske mõelda, sest kogu veri koondub seedimistöödele. Mida lihtsam on toit, seda kergem on kõhul seda seedida ja seda kergem on meil mõelda ning omada selget mõistust, et Jumala tahtest aru saada. Teen ka meediapaastu. Mõnda aega ei käi ma Facebookis, ei vaata Youtube’i videosid. On erinevaid paaste. Lihtsalt jätan oma elust ära selle, mis takistab mind Jumalat paremini tundmast. On päevi, mil tahan end täielikult Jumalale pühendada, et Teda paremini mõista, ja siis on hea jätta eemale kõik segav, häiriv. Jumal on väga seeläbi õnnistanud.

Jumal ei vaja meie paastu, aga meie vajame seda selleks, et Teda paremini mõista. Ma soovitan igaühel võtta aega, et paastuda! USA-s on kogudus, mille pastor on kirjutanud palju raamatuid sellest, kuidas paastuda. Tema kogudus, mis koosneb mõnest tuhandest inimestest, alustab iga uut aastat üheskoos 21-päevase Taanieli paastuga. See, mida Jumal selles koguduses teeb, on lihtsalt imeline! Jumal õnnistab!

Usun, et selles on suur vägi ja me suudame Jumalat paremini mõista, kui me paastume. Kõik sõltub sellest, kuidas Jumal sind su südames üles kutsub paastuma. Nagu ütlesin – mina praktiseerin mitut erinevat paastu. See on väga vajalik ja kasulik minu suhtele Jumalaga, et tõesti jätta eemale kõik, mis segab minu suhet Temaga ja takistab Teda paremini mõistmast!

Inimesed on tänapäeval stressis, sageli on päev täis tegemisi ja aega vähe. Kuidas leida meie väga hektilises ajas aega palveks, et igapäevaselt ülistada, patud üles tunnistada, palvetada ja Jumalat tänada?

Kui meile tundub, et meil tuleks rohkem palvetada, siis tuleb see meil prioriteediks seada. Ma lähen magama Jumala poole palvetades ja ärkan palvetades. Kui uinun, on mu meel Jumala juures ja ärgates samuti. Võtan hommikuti aega palvetamiseks. Kui sõidan kontorisse, palvetan taas. Kuulan Piiblit mp3 formaadis või loen raamatut tööle sõites, mõtisklen Jumala üle. Kasutan seda aega, mis on. Panen selle esikohale. Selle asemel, et teha asju, mis ei ole väga tähtsad, valin Jumalast mõelda, Tema poole palvetada – bussis, autos, kus iganes olen. Päeva jooksul peatun aeg-ajalt, et palvetada üks, kaks, kolm minutit kellegi pärast, et siis taas töid jätkata ja hiljem taas palvetada.

Arvan, et on väga oluline, et meil oleks aeg koos Jumalaga hommikul ja alustaksime päeva Temaga. Kui ütleme, et mul pole aega palvetada, aga palvetan autos teel kontorisse või tööle – see ei toimi! Meil on vaja vaikset aega koos Jumalaga. Mitte selle aja pikkus, vaid kvaliteet loeb! Mida lähemale Jumalale sa tuled, seda enam aega soovid sa Temaga veeta! Võta see aeg esimesena hommikul. Kui avad silmad, enne kui midagi muud teed, enne kui tõused voodist, et hambaid pesema minna, enne muu tegemist! Ma tõstan mõtted Jumala poole ja ütlen: „Jumal, ma annan Sulle täna kogu oma olemuse! Võta mind! Tahan kõik Sinule allutada. Tahan olla Sinu poolt kasutatud! Tahan olla muudetud ja vormitud Sinu poolt. Palun võta mu elu ja kasuta mind täna! Aita mul täna olla Sinu ligidal ja Sind peegeldada!“ Seda palun esimese asjana hommikul. Ma lihtsalt alistan oma tahte Temale. Seejärel alles lähen hambaid pesema, tulen tagasi Piiblit lugema ja palvetan veel. On väga oluline, et me seame selle endale prioriteediks. Usun, et see on otsustava tähtsusega asi su elus. Kui sa mõistad selle olulisust, siis sa võtad selle aja! Olen vallaline ja võin seetõttu võtta rohkem aega, kui ehk enamusel võimalus on. Võib-olla paljud ei saa võtta üks-kaks tundi hommikul nagu mina, aga olen kindel, et mingi aja saame ikka võtta selleks kõigeks.

Ja hiljem, päeva jooksul, tuleks meil palvetada lakkamata?

Jah, see on tõesti teine asi! Piibel räägib meile, et meil tuleb palvetada lakkamata! Me peame Jumala poole palvetamisest oma harjumuse kujundama! Et harjumus kujundada, selleks läheb 21 päeva aega, see ei toimu üleöö. Ma tänan Jumalat selle eest, et Ta õpetab mulle lakkamata palvetamist! Kui mul on vaba aega või kui ma märkan midagi, nt kui kõnnin tänaval ja näen, et mees ja naine käituvad teineteisega näotult, siis varem oli mu esimene reaktsioon kaastunne. Aga Jumal on mind õpetanud nende pärast palvetama just seal ja siis. Nii et kui ma midagi säärast näen, ütlen: „Jumal, ole palun armuline selle pere üle, sekku nende ellu, muuda seda!“ Usun, et see tähendabki lakkamata palvetamist. Kui sa näed midagi säärast, siis kristiseerimise või muu asemel tõsta oma silmad Jumala poole ja palveta selle asja, olukorra, inimese pärast – just seal ja siis! Sa ei pea põlvitama, vaid lihtsalt palveta oma meeles. Ei ole vahet, kus me oleme ja mida teeme – võime alati oma mõtted Jumala poole tõsta! 

Raluca Stefan on ka United Prayer juht, ta juhib ühiseid palveid suurematel üritustel. Täispikka lugu ja ka infot selle kohta, kuidas ühispalvet läbi viia, saab kuulata www.pereraadio.ee kodulehelt Külalisestuudio saadete arhiivist. Saate pealkirjaks on Palve muutis minu elu!

Raluca Stefani mõtteid ja kogemusi saab lugeda tema blogist: http://learningtoserve-raluca.blogspot.com/

Jaga Facebookis
Vaata seotud teemal
Loe seotud teemal
Veel samalt autorilt
Rubriigid
RSS
Veel huvitavat