Piiblilugemise ja palvega päevale vastu

Avaldatud 18.10.2021, autor Mikk Allak, allikas Meie Aeg

Ka ütlen ma teile: Paluge, siis antakse teile; otsige, siis leiate teie; koputage, siis avatakse teile. Sest igaüks, kes palub, see saab; ja kes otsib, see leiab; ja kes koputab, sellele tehakse lahti. Aga missugune isa on teie seas, kellelt poeg leiba palub, kas ta annaks talle kivi? Kui ta ka kala palub, kas ta annaks talle kala asemel mao?

Või ka, kui ta muna palub, kas ta annaks talle skorpioni? Kui nüüd teie, kes te kurjad olete, märkate häid andisid anda oma lastele, kui palju enam annab Isa taevast Püha Vaimu neile, kes teda paluvad. 

Luuka evangeelium 11:9–13; 1938. aasta Suur Piibel

Piibel ja palve on omavahel ülimalt tihedalt seotud. Kui hakkan Piiblit lugema ilma palveta, ei saa ma Jumala Sõnast endale vajalikku kätte. Ma palun Jumala Vaimu juhtimist ja usun, et Jumal tõesti juhib mind oma tahet mööda iga kord, kui Piibli avan. Minu jaoks on ka oluline, et piiblitõlge, mida loen, oleks võimalikult originaalilähedane. Seetõttu loen igapäevaselt ingliskeelset King Jamesi tõlget, mis põhineb Erasmuse textus receptus’el. Piibliõppe- ja palve­gruppides eelistan eestikeelset Suurt Piiblit, mis trükiti ja koostati esimese eestikeelse Piibli 200. aastapäevaks. Küsimuste tekkides ja Piiblit süvitsi uurides kasutan väga palju Strongi konkordantsi, kust saan vaadata heebrea ja kreeka keele algsõnu, nende tähendusi ja kasutust teistes kirjakohtades. 

Ma loen hommikul pikemalt ja õhtul lühemalt. Vahel kui on mingi teema, mis mu mõtetest ära ei kao – näiteks hommikusest lugemisest mõni kirjakoht või mõte kuulatud jutlusest –, siis päeva jooksul ma tavaliselt uurin seda. Selline uurimine kestab vahel päeva, teinekord nädala. 

Ma ei ole veel suutnud regulaarselt rakendada kolmandat määratud aega pühendumiseks päeva sees Taanieli eeskujul, aga usun, et ega ka see tulemata jää.

Peale selle artikli kirjutamise ülesande vastuvõtmist olen proovinud seoses Jumalale pühendatud ajaga tähele panna oma tegusid ja mõtteid. Minu harjumuspärane piiblilugemise rutiin ei ole ainult palvetamine ja raamatu avamine. Kui võidad hommiku, võidad päeva – see on üks mõte, mida motivatsioonikõnelejad tihtilugu räägivad. Ma olen mõistnud, et see ongi nii! 

Hommikul vara ärkamine ja oma toimetamiste tegemine kiirustamata tundub olevat võti, millega hommikuid võita. Kristlasena on ülimalt vajalik võtta hommikul Jumala jaoks rahulikult aega. Piiblis on mitmeid kohti, kus on kirjutatud Jumala otsimisest hommikul vara. Olen täheldanud, et pelgalt hommikul vara ärkamine ei aita Jumalaga terveks päevaks head kontakti saada, kui ma pole end välja puhanud. Seega algab hommikute võitmine eelmisest õhtust ja varakult magama minemisest. 

Rutiin, mis mulle viimasel ajal hästi on sobinud: puhanuna ärkamine, keha eest hoolitsemine ja pesemine, hommikuvõimlemine sirutus-painutusharjutustega – kõik need tegevused kestavad kokku pool kuni kolmveerand tundi. See aitab ajul rahulikult üles ärgata. Seejärel on hommikune palve (päeva kõige tähtsam osa!), suure koguse vee joomine keha rehüdreerimiseks ning lõpetuseks on Piibli lugemine. Kõik see kokku kestab tavaliselt 2–2,5 tundi.

Just hommikune palve tundub minu puhul määravat, kuivõrd hästi see päev mul Jumala abiga kristlasena õnnestub. Kui palve on kiirustatud ja pole kõiki palveid hinge pealt ära rääkinud, siis on juba midagi katki või korrast ära. Neil kordadel, kui tõesti nii läheb, üritan ma seda korvata pikema piiblilugemisele pühendatud ajaga, aga see ei korva kaotatut täiesti. Seega, Piibli paremaks mõistmiseks, Jumala Sõnast ammutamiseks ja Kristuse pakutava eluvee joomiseks on just hommikune täisväärtuslik palveaeg ülimalt tähtsa osakaaluga. Mõnikord võib mõelda, et ma ei jõua hommikul seda pikka palvet teha, muud elulised asjad tulevad kohe hommikul kiiresti peale, ma teen õhtul selle suurema palve. See on väär arusaam! Hommikul me palvetame ette juhtimist, kaitset, kiusatustele vastupanemist ja sõnakuulelikkust ning teeme eestpalveid teiste inimeste päeva pärast. „Jehoova, kuule hommikul mu häält, hommikul valmistan ma enda sinule ja ootan sind pikisilmi.“ (Psalm 5:4; Suur Piibel)

Piiblit lugedes ei tea ma ette, kui kaua seda loen. Ühel hetkel saab mu vaim selgelt kõhu täis ja kui lugemist jätkata, siis meel läheb hajevile ja raskem on peatüki lõpuni jõuda. Alati ei loe ma nii, et vaimu kõht on pungil täis. Loen peatükkide kaupa, sõltuvalt päevast ja Vaimu juhtimisest varieerub see number ühest kuni umbes seitsmeni. Vahel võib tõesti ühe peatüki lugemiseks kuluda tund aega, kui ma midagi suuremat avastan ja seda teiste kirjakohtade ning konkordantsiga uurima hakkan. Õhtune lugemine (ja palvetamine) on märksa lühem. Üldjuhul loen ühe peatüki, et saaks meeldivalt ja tänulikult Jumalaga koos päevale joon alla tõmmatud ja et ei peaks hakkama sügavalt mõtlema ja oma aju erutama. On tulnud ette ka kordi, kui selle õhtuse peatüki lugemise tõttu und ei tule ja stimuleeritud aju ketrab peas omi mõtteid. 

Vahel õpime Marieliga uusi piiblisalme pähe, mina inglise keeles ja tema eesti keeles. Ühe salmi korralikuks meeldejätmiseks kulub umbes nädal, aga salme peab pidevalt meelde tuletama ja kontrollima, muidu ununevad ära. Mind on varasemalt väga kõnetanud Psalm 1 ja olen proovinud rakendada seda „käsuõpetusest ööd ja päevad mõtisklemist“ oma igapäevasesse lugemisse. Nii hommikuse kui õhtuse lugemise lõpuks loen ma Jumala seadust. Hetkel loen hommikul kümmet käsku 2. Moosese raamatust ja õhtul 5. Moosese raamatust. Mõnda aega tagasi lugesin nende asemel Toorat otsast lõpuni jupp jupi haaval ja kui ära lõppes, alustasin taas otsast peale. Leian, et kui Jumala seadust kogu aeg korrata ja neile punktidele ka mõelda – nagu Psalm 1:2 seda tundub propageerivat –, siis on ka praktiseerimine hõlpsam, kuna need on kaks korda päevas mu silme ees ja niiviisi need kinnistuvadki.

Eelmisel sajandil elas üks mees, kes tahtis saada kirjanikuks. Mentor soovitas talle viit raamatut, mida lugeda, tundmaks kõige paremini kirjutatud raamatuid, et neist õppust võtta. Üks soovitatud raamatutest oli Piibel. Kuigi see raamat on tõesti proosaline ja vägevate lugudega, mistõttu seda on mõnus lugeda, siis kõik väline kahvatub Pühakirja sisemise, vaimse mõtte ning lausa käegakatsutava Jumala väe taustal. See pole nagu teised raamatud. Teisi raamatuid lugedes pole probleemiks paar tundi järjest lehti keerata ja raamatuga jõudsalt edeneda, kuid Piiblit lugedes võib ka ühte lehte tund aega lugeda, sest Jumal kõneleb sinuga oma Sõna läbi. 

Jaga Facebookis
Loe seotud teemal
Veel samalt autorilt
Veel samast rubriigist
Rubriigid
RSS
Veel huvitavat