Kaltsium teeb luud tugevaks

Avaldatud 21.9.2022, autor Allan Randlepp, allikas Terve Elu Keskus

Kaltsium on magneesiumi ja raua kõrval inimesele üks olulisematest mineraalidest. Suuresti tänu piimatööstuse lobitööle suudab pea iga laps seostada kaltsiumi ja tugevad luud piimatoodete tarbimisega. Kuid piim ei ole ainuke hea kaltsiumi allikas ja lisaks luude kasvatamisele ja hoidmisele on kaltsiumil muidki olulisi ülesandeid.

Muuhulgas on kaltsiumil tähtis roll aju ja ülejäänud keha vahelises suhtluses, lihaste ja südame töös. Näiteks kui lihas saab närviimpulsi, vabastab keha kaltsiumi, mis aitab lihases olevatel valkudel kokku tõmbuda. Kui keha viib lihasest kaltsiumi välja, siis lihas lõdvestub.

Luude tervis

Esimene asi, mis kaltsiumipuudusega seostub, on luude hõrenemine. Kaltsium mängib tõesti luude tervises olulist rolli. Luud on elav kude ja seetõttu pidevas muutumises. Elukaare jooksul toimub pidevalt kahjustunud luukoe lammutamine ja uue ehitamine. Tervetel täiskasvanutel ületab ehitamise maht lammutamist umbkaudu 30. eluaastani. Peale seda luude kasv pidurdub ja algab allakäik. Naistel kipub luude kadu olema suurem ja kiirem. Oma osa on selles ka menopausijärgsetes hormonaalsetes muutustes.

Mitmed allikad annavad lootust, et sellel luude kiirel kasvamise ajal luude tiheduse suurendamine täiendava kaltsiumi tarbimise abil annab teatava kaitse luukao ja osteoporoosi eest hilisemas eas. Kahjuks viitavad kliinilised uuringud, et sellel siiski pikaajalist mõju ei ole.

Menopausil naiste kaltsiumi tarbimise ja luude hõrenemise uuringud on andnud erinevaid tulemusi. Põhjus võib olla selles, et mõnes uuringus vaadati ainult toidulisandist saadava kaltsiumi hulka ja ei arvestatud toidust saadava kaltsiumiga või siis ei arvestatud muude teguritega, mis mõjutavad kaltsiumi omastamist, näiteks D-vitamiin. Nimelt on kaltsium ja D-vitamiin organismis vastastiktoimes. Piisav kogus D-vitamiini tõstab täiendava kaltsiumikoguse positiivset mõju luude tihedusele märgatavalt.

Mitmed suured uuringud on näidanud, et suurem kaltsiumi tarbimine, mis tavaliselt saavutatakse 500–1200 mg/p kaltsiumi toidulisandiga, suurendab menopausil naiste luude tihedust ja vähendab puusaluu murru riski.

Mõju vererõhule

Mitmed ülevaateuuringud on viidanud, et kaltsiumil võib olla vererõhku langetav toime. Kahjuks on sellistel uuringutel tihti erinevaid probleeme, nt väike osalejate arv, erinevused katsealuste vahel ning muud segavad tegurid.

Kaltsiumi vererõhku langetav toime normaalse vererõhuga inimestel pole seni kinnitust leidnud. Küll on aga täheldatud kaltsiumi teatavat süstoolset vererõhku langetavat toimet kõrgvererõhuga inimestel ja rasedatel.

Südame- ja veresoonkonna haigused

Mõned uuringud on tõstatanud mure, et kaltsiumi toidulisandid mõjuvad halvasti südame tervisele, suurendades kardiovaskulaarsete haiguste riski. Arvati, et suured kaltsiumidoosid põhjustavad hüperkaltseemiat, mis omakorda põhjustab vere hüübimist või arterite jäigastumist. Seni pole aga ühtegi usaldusväärset seost kaltsiumi ja kardiovaskulaarsete haiguste vahel leitud. Siiski ei tasu ületada kaltsiumi tarbimise ülempiiri, milleks on 2500 mg/p.

Pärasoolevähk ja kaltsium

Epidemioloogilised uuringud, mis jälgivad inimesi pikema aja jooksul, on pakkunud, et kaltsiumi suuremal tarbimisel võib olla teatav kaitsev toime pärasoole vähi ees. Samas, kontrollitud uuringud on selles osas andnud segaseid ja vastuolulisi tulemusi. Põhjus võib olla selles, et kliinilised kontrollitud uuringud on oluliselt lühemad kui epidemioloogilised uuringud. Pärasoolevähil võib väljakujunemiseks kuluda 7–10 aastat. Seniks jääme ootama uusi uuringuid.

Neerukivid ja kaltsium

Aegu tagasi seostati kaltsiumi tarbimist neerukivide tekkimisega, sest üks levinumaid neerukivide liike on kaltsium-oksalaadikivid. Teadlased on seda teemat uurinud ja leidnud, et suure kaltsiumisisaldusega toidud hoopis vähendavad neerukivide riski. Kaltsiumi toidulisandiga nii hästi ei läinud. Kaltsiumi toidulisandid tõstavad tõesti neerukivide riski.

2. tüüpi diabeet

Teadlased on leidnud, et kaltsiumi toidulisandi tarbimine koos või ilma D-vitamiinita langetab 2. tüüpi diabeedi riski. Nii et kui sa neerukive ei karda ja kuulud 2. tüüpi diabeedi riskigruppi, siis võib-olla tasub kaltsiumi toidulisandit proovida. Samas saab kaltsiumi tarbimist suurendada ju ka ilma toidulisandita, süües rohkem kaltsiumi sisaldavaid toite.

Artikkel jätkub Terve Elu Keskuse blogis, loe edasi...

Jaga Facebookis
Veel samalt autorilt
Veel samast rubriigist
Rubriigid
RSS
Veel huvitavat