Võru koguduse vanem Ilmar Valb: Jumal on minuga ja kannab just nii palju koormaid, kui ma Talle usaldan 

Missugusena kirjeldaksid oma rolli koguduses? Missugune koguduseliige sa oled? 
Olen Jumala armust peaaegu igal hingamispäeval kohal ja annan endast parima, et kõik sujuks hästi. Mul on selline rumal komme pigem ise mingi probleem lahendada või ülesanne täita (kui see ei seondu muidugi pulti minekuga) kui kedagi appi paluda. Puldis ei tunne ma ennast siiani mugavalt, olen selline veidi häbelik ja mulle meeldib pigem taustal toimetada.  

Mida pead kohaliku koguduse suurimateks väärtusteks? Miks on inimesele kohalikku kogudust vaja? 
Kohalik kogudus peaks olema justkui sõjaväe välihaigla, kust patuhaiged inimesed leiavad eest hoolitseva ja armastava õhkkonna. Haigla, kus juhatatakse nad meie peaarsti, Jeesuse juurde ning kus õdedeks ja hooldajateks on kohaliku koguduse lihtsad jumalakartlikud liikmed.  

Milline on koguduse roll sinu jaoks isiklikult?  
Kogudus on minu jaoks eelkõige inimesed, kes tulevad kokku ühiste eesmärkide nimel. Nad teenivad Jumalat ja kaasinimesi just nende talentidega, mille Jumal neile andnud on. Kogudus on hea koht oma talentide avastamiseks ja arendamiseks. Kogudus = sõbrad.  
 

Meenuta veidi seda aega, kui sul paluti kogudusevanema rolli astuda – kui vana sa olid, mis olid sinu esimesed mõtted ja kuidas kaldus sinu vastus nõusoleku poole? 
Aasta oli 2018, kui mulle see ettepanek tehti, ning ordineerimistalitus toimus jaanuaris 2019. Olin siis 40. Minu ettekujutus koguduse­vanema isikuomadustest ei klappinud kuidagimoodi minu enda isikuomadustega ja hetkeks ma ilmselt välistasin sellise võimaluse. Kui aga vaadata meie koguduse isikkooseisu, siis ega väga palju variante ei olnud. Olin sel hetkel ilmselt parima tervisega kandidaat. Tundsin ennast siis ja ka praegu nagu Mooses, kui ta ütles: „Kes olen mina, et minna vaarao juurde ja viia Iisraeli lapsed Egiptusest välja?“  
Olen loomult üsna vaikne ja juhiomadusi on pehmelt öeldes raske märgata. Ometi usun, et seesama Jumal, kes ütles kord Moosesele: „Mina olen sinuga“, on ka minuga ja kannab just nii palju koormaid, kui ma ise Talle usaldan.  

Mis on sinu hinnangul praegu kogudusevanema peamised ülesanded ja kas neid on aja jooksul juurde tulnud või vähemaks jäänud? 
Kogudusevanemal on väga suur vastutus. Ta on justkui avaliku elu tegelane ja temalt oodatakse moraalseks ja vaimulikuks kompassiks olemist. Kahjuks kipub inimene meelsamini vaatama inimest kui Jumalat ja siis võib tekkida pettumus, sest ka kogudusevanem on kõigest lihtsurelik ja ka temal on omad võitlused võidelda. Kogudusevanem on ka justkui sild pastori ja koguduse vahel. Pastorid tulevad ja lähevad, aga kogudusevanemat just tihti ei vahetata. Seega kogudusevanem on nagu külapoe müüja, kes peaks teadma enamuse inimeste elulugusid ja probleeme. Samuti kui juhtub, et mingil põhjusel ei ole hingamispäeva hommikul inimest, kes jutlust ütleks, on kogudusevanem tavaliselt see, kelle otsa lahendust oodates vaadatakse.   
Eks pastorite vähesus seab ka kogudusevanematele suurema koormuse, kas või jutluste pidamise osas.  

Üks asi on see, mis on kunagi olnud ja mis on praegu, aga kas ja kuidas on sinu enda arusaamine kogudusevanema ülesannetest aja jooksul muutunud? Mis on arusaamade muutumist põhjustanud? 
Ei saa öelda, et asusin sellesse ametisse piisavalt teadlikuna oma ülesannetest. Pigem on aja jooksul ja erinevate probleemidega kokku puutudes silmaring ka selles osas laienenud. Üks asi on teooria, hoopis midagi muud on praktika.  
 Kuidas tunned teiste koguduse­vanemate toetavat õlga? Kas arutate koos murekohtade üle, kas saad ise abi pakkuda või vajadusel teistelt abi?  
Mul on mitmeid tuttavaid praeguseid ja ka endiseid koguduse­vanemaid, kellega saab erinevatel teemadel arutleda, nii et toetav õlg on täitsa tuntav. Eriti hea koostöö on mul meie koguduse eelmise kogudusevanemaga, kes alati on nõu ja jõuga valmis aitama.  

Meie koguduses on pastorid ja kogudusevanemad koguduse vaimulikud juhid, kelle ülesanne on nii sõna kui eeskujuga kogudust pidevalt sügavamasse, täielikumasse kristlikku kogemusse juhtida. Kuidas sõnastad iseenda jaoks selle vaimuliku kristliku kogemuse, kuhu soovid kogudust juhtida? Kust sa jõudu ja energiat ammutad? Kuidas sa puhkad?  
Soovin, et me kogudusena mõistaksime endi olukorda nii, nagu seda on kirjeldatud  kirjas Laodikea kogudusele Ilmutuse 3. peatüki 
17. salmis. Ning parandaksime meelt ja järgiksime üleskutset, mis on kirjas salmis 18.  Kõik, mis meil on, tuleb ju Jumalalt. Jõudu ja energiat saan nii vaimulikust kui ka füüsilisest toidust. Ega krõpsude ja limonaadi toel kaugele sõua. Samuti on ka vaimuliku toiduga. Kõige aluseks peab olema Jumala Sõna. Sealt leiab abi igaks elujuhtumiks.  

Vahel läheme perega kusagile sõitma või kellelegi külla. Vaheldus on oluline, et elu ei muutuks üksluiseks. Samuti meeldib mulle kauni muusika seltsis aega veeta.  

Mis sulle kogudusevanema rollis peavalu valmistab? 
Usun, et paljud kogudusevanemad on mures koguduste hääbumise pärast. Nii ka mina.  
 

Mis teeb kogudusevanema rõõmsaks, toob hinge helge tunde ja elevust? 
Suur rõõm on, kui kirikusse tuleb koguduseliige, kes pole ammu üle kiriku lävepaku astunud. Samuti valmistab heameelt iga inimese soov anda panus koguduses Issanda töösse.  

Mida pead enda või koguduse suurimaks kordaminekuks nende aastate jooksul, mil oled kogudusevanem olnud? 
Seda aega on olnud liiga vähe, et mingisuguseid suuri kordaminekuid välja tuua. Jäägu see Jumala teada ja otsustada.

Mis oleks sinu sõnum noorele, kes on valitud kogudusevanemaks või kellele on tehtud ettepanek see amet vastu võtta?  
Võta aega palveks ja mõtiskluseks Jumala Sõna juures. Ära tee otsust, mõeldes, mida üks või teine inimene sellest arvab. See otsus on Sinu ja Jumala vaheline asi. 

Selles sarjas on selline tore komme, et eelmine intervjueeritav esitab järgmisele küsimuse, ilma et ta ise teaks, kellele see küsimus läheb. Taavi Käsk küsis: väljenda ühe lausega, kuidas kõlab sinu elu mõte. 
„Kui võimalik, niipalju kui oleneb teist, pidage rahu kõigi inimestega!“ (Roomlastele 12:18)  
Palun esita sina oma küsimus järgmisele intervjueeritavale, nii et sa ei tea, kellele see läheb.  
Milline on sind enim inspireerinud piiblisalm? •