Mul oli täna õhtupoolikul selle semestri viimane kokkusaamine Newboldi psühholoogiga. Ma olen nüüd risti ja põiki ära analüüsitud, ausalt ka. H. P., meite psühholoog, on hämmastav inimene. Ma ei tea, kust ta selle tarkuse kõik võtab, aga suuremal jaol kordadest olen ma tema kabinetist välja tulnud, suu hämmastusest lahti. Tädi on lihtsalt nii ütlemata osav, et uskumatu. Ta näeb seoseid ja käitumismustreid seal, kus mina ei näe midagi. Ja mitte ainult, et ta on osav. Ta hoolib. Ja sellist kombinatsiooni ei olegi nii lihtne leida. Täna me rääkisime muuseas mu punastest küüntest. (ää, mul ei ole küünelakieemaldajat, sellepärast. Aga mitte ainult sellepärast.) Ma ei ütle, kuhu ta välja jõudis, a...
[...]
Loe edasi blogist
In English