Täna oli suurepärane lennuilm. Taevas oli nii selge ja õhk oli nii klaar, et ma nägin lennuki aknast peagu et kogu Eestimaa ära. Vaatasin, nina vastu klaasi, lumiseid põlde ja metsi ja maanteede-külavaheteede sigri-migri ja mõtlesin omaette: "Ilus ta ei ole." Ja oleks äärepealt nutma hakanud. Lugege Liiva Juhanit ja armastage oma kodumaad, inimesed!
Mul kultuuri?okki ei ole, küll aga tuleb hakkama saada sotsiaal?okiga. Sest natuke võtab ikka aega, enne kui ma suudan Pärnu toa vaikuse ja emme-issi seltskonna selle sagiva sipelgapesa - Newboldi ühika - vastu vahetada. Ja sellega harjuda. Give me a day or two.
Mul on hea meel, et ma eelmise nädala lõpus pasundama ei kukk...
[...]
Loe edasi blogist
In English