Kui inimesel on nii palju vaba aega kui mul, siis võib kogu selle aja mõtlemisega sisustada. See on ühtaegu tore ja natuke ohtlik ja natuke õudne, see mõtlemine, tähendab. Elu oleks üldjuhul palju lihtsam ilma selleta. Ja teist otsa pidi üüratult palju vaesem. Mulle on alati sümpatiseerinud inimesed, kellest ma tean, et nad pühendavad mõtlemisele palju aega (uskuge mind, sellest saab kohe aru), nii et ma püüan ise ka oma latist üle hüpata ja asjade peale korralikult ja pikalt mõtelda.
Ma viimasel ajal olen mõelnud palju sihist ja elu eesmärgist. Kuni selleni, et tahaks poes ja rannas ja linnatänaval suvaliste võõraste inimeste juurde astuda ja küsida, kas nad teavad, miks nad eksi...
[...]
Loe edasi blogist
In English