MÄSSUMEELE ESILEKERKIMINE

Kurjusele pani aluse Lutsifer, kui ta hakkas vastu Jumala valitsusviisile. Enne oma langust oli ta hiilgav keerub, kes oli eriliselt täiuslik. Jumal oli loonud ta heaks ja kauniks, võimalikult sarnaseks endaga. 4BC 1163

Pühakirjas on arusaadavalt selgitatud, et Jumal pole süüdi patu tekkimises. Siiski süüdistatakse Jumalat, et Ta tõmbas lihtsalt ühel hetkel oma armu tagasi ja Tema valitsusviis on puudulik. See olevat andnudki aluse patu tekkimisele.

Patt on kutsumata külaline, mille olemasoluks pole mingit vajadust; see on arusaamatu ja mõistatuslik. Kes pattu vabandada püüab, see kaitseb tegelikult seda. Kui patu olemasoluks leitaks põhjus, lakkaks see olemast patt. GC 492-3

Esimeseks patustajaks osutus just see, keda Jumal oli ülendanud. Teda on võrreldud Tüürose kuningaga, kelle au ja võim on õide puhkenud. Järk-järgult andis Saatan maad eneseülistusele. /…/ Kuigi kogu tema au pärines Jumalalt, omistas see võimas ingel selle iseendale. Kuigi kogu taevas teda austas, polnud ta oma positsiooniga rahul - ta julges ihaldada au, mis kuulus vaid Loojale. Selle asemel, et tunnistada Jumalat kõrgeimana, kogu loodu kiindumust ja armastust väärivana, püüdis ta loodolevusi panna ennast teenima ja endale truud olema. /…/

Kas ta (Saatan) pole siis esimene taganeja Jumalast? 4 BC 1162-3 Just Lutsiferi aujärje juures saab iga kuritegu alguse ja ka toetuse. L 43,1895