UHKUS TOOB KURVASTUSE

Enne langemist oli Lutsifer /…/ kõrge ja auline ingel, au poolest Jumala kallist Pojast järgmine. Tema näoilme oli nagu teistelgi inglitel - leebe ja rõõmu väljendav. Tema laup oli kõrge ja lai, osutades tema teravale mõistusele. Tema kuju oli täiuslik, väljendades õilsust ja majesteetlikkust. Tema näolt kumas eriline valgus, mis säras kirkamana ja kaunimana kui teistel inglitel. Siiski oli Kristusel, Jumala armsal Pojal, suurem võim inglite üle. Ta oli üks Isaga enne, kui inglid loodi. /…/

Lutsifer kadestas Jeesust Kristust. Siiski ühines ta veel inglitega, kui nood kummardusid Jeesuse ette, et tunnistada Issanda väge ja õiglast valitsust. Kuid Lutsiferi südant täitis kadedus ja vihkamine. /…/ Ta ei talunud mõtet, et Kristust austati rohkem kui teda. SR 13-4

Lutsifer tahtis taevas olla esimene nii väe kui ka võimu poolest. Ta tahtis olla Jumal, taeva valitseja. Ta võitis enda poole palju ingleid. Kui ta siis koos oma pooldajatega taevastest õuedest välja heideti, jätkas ta mässu ja eneseülistuse tööd Maa peal. Eneseaustuse ja auahnuse kiusatuse abil viis Saatan langusele ka meie esivanemad. Sellest ajast alates on inimlik auahnus ning isekate lootuste ja unistuste hellitamine näidanud, kui madalale on langenud inimkond. CT 32-3

Need, kes elavad ennast ülistades, leiavad ühel päeval, et Jumala arm on nad maha jätnud. Sellesama Jumala arm, kes annab küllaldaselt tõelisi aardeid ja kosutavat rõõmu. Kuid inimesed, kes Kristuse nimel loobuvad kõigest, näevad, kuidas täitub tõotus: “See on Issanda õnnistus, mis teeb rikkaks, ja oma vaev ei lisa sellele midagi juurde.” PK 60