Rõõmusõnum Patmoselt

Avaldatud 2.5.2012, rubriik Päeva sõna

„Ja ma nägin, kui Tall avas esimese seitsmest pitserist ja ma kuulsin üht neljast olevusest otsekui kõuehäälega hüüdvat: „Tule!” Ma nägin: ennäe, valge hobune, ning selle seljas istujal oli käes amb ning talle anti pärg ja ta läks välja võitjana võitmiseks.” (Ilm 6:1, 2)

Ilmutusraamatu autor on selle teose hoolikalt üles ehitanud, kuigi enamusele 21. sajandi lugejatest jäävad selle struktuuri paljud aspektid tabamatuks. Raamatu esimene pool keskendub kristlikule ajastule. Me leiame viiteid ristile, evangeeliumi kuulutamisele ja sündmustele, mis on alguse saanud Jeesuse päevil ja jätkuvad maailma lõpuni. Raamatu teine pool aga keskendub peaaegu eranditult maailma ajaloo lõpusündmustele.

Ilmutusraamatu algus- ja lõpupoole vahel võib leida paralleele, kuid esimeses pooles keskendutakse kõigi aegade üldistele kirjel-dustele, teine osa aga vaatab tagasi kristlikule ajastule lõpuaja perspektiivist. Näiteks ülistab raamatu esimene osa Jumalat loomi-se (Ilm 4:11) ja lunastuse (Ilm 5:9, 10, 12, 13) eest – need sündmu-sed olid Ilmutusraamatu kirjutamise ajaks juba minevik. Teises osas (Ilm 19:1–6) voogavad sarnased ülistuslaulud Jumalale oma rahva päästmise eest maailma lõpuajal.

Samal kombel ilmuvad Ilmutusraamatus vaid kahel korral val-ged hobused. 6. ptk valge hobune sarnaneb 19. ptk valge hobuse-ga. Mõlemad ratsanikud kannavad võidupärga, aga Johannes kasutab erinevaid kreeka sõnu nende kroonide kohta. Meie salmi võitja kannab stephanos-pärga, võidupärga. Antiikajal kasutati seda terminit olümpia kuldmedali kohta, see on märk, mille said olümpiasportlased võistluse võitmise puhul. 19. ptk ratsanik kan-nab diadem-pärga, kuningliku valitseja krooni. Ilmutuse esimene osa viitab korduvalt Jeesusele ja Tema rahvale kui võitjatele, nagu olümpiasportlastele. See, kes Jeesuses võidab, saab võidupärja. Ilmutusraamatu 19. peatükis teeb Jeesus lõpu maisele vastupanule ja nüüd võib Ta kanda kuninglikku valitsejakrooni.

Ma ei unusta kunagi 1980. aasta olümpiat. Minu jaoks oli üle-vaim moment see, kui Ameerika hokimeeskond võitis Nõukogude Liitu. Külmast sõjast tingitud tunded tõstsid mängupõnevuse proportsioonidest välja. Kõige tipuks oli fakt, et vene meeskonnas olid hoolikalt varjatud professionaalid, ameeriklased saatsid jääle kolledžipoisid. Spordisõbrad ei unusta seda imet jääl kunagi.

Tänan Sind, Issand, et Sa tuletad mulle meelde, et iga tänane mõte ja otsus on vähemalt sama oluline kui olümpiamedal hokimängus. Kõik see, mida ma teen, on väga oluline igavikulises plaanis. Saagu Sinu võit minu omaks.