Issand varjas neid
Avaldatud 2.10.2003, rubriik Päeva sõna
Vahest langeb nende alandlik palve Jehoova ette ja igaüks pöördub oma kurjalt teelt; sest suur on viha ja raev, millega Jehoova seda rahvast on ähvardanud!" Jr 36.7
Sõna tuli Jeremijale selgelt ja valjult: „Jeremija, sa pead kirjutama raamatusse kõik, mida ma olen sulle rääkinud. Ära jäta välja midagi, ükskõik, kas see räägib iisraeli ja juuda pattudest või kuulutab ette paganlike rahvaste langust. Kirjuta kõik üles. Kui inimesed seda loevad, siis nad ehk kahetsevad ja võtavad kuulda, mida ma olen nende kohta öelnud.“
Baaruki abiga tegi vanglasse suletud Jeremija seda, mida Jumal oli käskinud. Seejärel saatis Jeremija oma kirjutise inimestele lugemiseks. Lõpuks tundsid tema vastu huvi ka Juuda printsid.
Piibliloos näivad printsid sümpaatsed. Nad küsivad: „Kas tõesti prohvet kirjutas need sõnad?“
„Jah, see on õige,“ vastab Baaruk. „Tema dikteeris ja mina kirjutasin.“
„Sel juhul peaksite sina ja Jeremija [kes selleks ajaks oli arvatavasti vanglast juba vabanenud] end kusagil varjama. Kuningas ei rõõmusta teie kumbagi üle.“
Need kaks Jumala teenrit polnud ainsad, kes tookord end varjasid. Ajakirja Ministry ühes artiklis kirjutab Larry Herr, et leiti savitahvlid, millele on kirjutatud mitme selle piibliloo tegelase nimed. Ühele neist on kirjutatud Baaruki nimi, teised kaks kannavad kahe kuninga saadiku nime, kes olid saadetud prohvetit kinni võtma. Jerahmeel ja Seraja ei suutnud kuninga käsku täita, sest Jehoova peitis oma prohveti ja tema abilise.
Need 2500 aasta vanused savijäljendid teevad piibliloo meie jaoks elavamaks. Elavate meeste, piibliloo tegelaste käed pressisid need sümbolid pehme savi sisse. Ja needsamad savitahvlid on täna meie ees!
Kahjuks pole selle loo lõpp nii ilus nagu oli selle algus. Kuigi julge Baaruk luges prohveti sõnu ja kuigi Issand peitis oma teenreid, ei kahetsenud ei kuningas ega rahvas. Kiiresti täitusid prohvetikuulutuses sisaldunud hoiatused ning heitunud rahvas hakkas kokku korjama ja peitma tähtsaid dokumente ja varandust, et need sissetungijate kätte ei satuks. Sealtsamast on nüüdseks avastatud üks suurim pitsatite kogu, mis tõenäoliselt oli mõne õukonnaametniku viimane meeleheitlik püüe täita oma kohust.
Need pitsatid annavad meile ülevaate antiikaja linna kuningakoja ja seal elavate prohvetite elust. Jumala Sõna ja need pitsatid räägivad sama lugu. Jumal jääb alati lootma, et need, kes kuulevad Tema Sõna, kahetsevad ja pöörduvad Tema poole.
„Kannatlik Jumal on imeline. Kohtuotsuse täideviimine võib oodata nii kaua, kuni arm kõneleb veel patustega.“