VAID ÜKSAINUS PILK JEESUSELE

Charles Haddon Spurgeon oli kõigest 16-aastane, kui ta sai heita põgusa pilgu Jeesusele metodisti palvelas Colchesteris Inglismaal. Kui ta nägi: “Jumalat... Kristuses, kes lepitas maailma enesega” (2Kr 5:19) Kolgatal, kandes kogu maailma patte enda peal, siis toimus tema südames märkimisväärne muutus. Ta leidis pääste nii oma süütundest kui patu ülemvõimust oma elus ning kohe pärast seda hakkas ta kuulutama lunastuse head sõnumit.

Kahe aasta pärast oli tal oma kogudus. Kolm aastat hiljem pidi ta juba suurematesse ruumidesse kolima, mis asusid tuntud muusikakeskuse läheduses. 1861. aastal aga ehitati ekstra tema koguduse jaoks suur uus kirik Londonisse, mida kutsuti Metropolitani Pühamu, kus 30 aasta jooksul kogunes igal nädalal tohutu hulk inimesi, et kuulata “jutlustajate printsi”. Ma usun, et tema suure edu saladus peituski selles, et ta ei unustanud kunagi seda põgusat pilku, mida tal õnnestus heita Jeesusele 16-aastasena selles väikeses palvelas. Kogu oma jutlustaja-teenistuse jooksul ei unustanud ta kordagi sõnu, mis tõid ta Kristuse juurde: “Vaadake minule ja laske endid päästa, kõik maailma ääred, sest mina olen Jumal ja kedagi teist ei ole.” Spurgeon mõistis, et Jeesus on vastus kõikidele probleemidele meie elus. Ja igal teenistusel, mis ta üldse kunagi pidas, juhtis ta koguduse tähelepanu Kristusele, tõe keskpunktile ja ümbermõõdule, evangeeliumi keskmele.

Vaadates meie laostuvas maailmas enda ümber, näeme kõikjal moraalsuse kaitsevalli tohutut lagunemist. Mõned nimetavat seda “uueks kõlbluseks”. Tegelikult on see aga vana ebamoraalsus uues kuues. Ühiskonna põhiline üksus – perekond – on purunemas. Me oleme jõudnud ajastu lõpusirgele ning seisame nüüd enam kui kunagi varem silmitsi Issanda lõpupäeva koidikuga. Mitte keegi ei suuda täpselt ennustada, kuhu me oma praegusest olukorrast veel edasi minna suudame, kuid ma olen kindlalt veendunud, et uus ajastu on algamas.

Miljonite inimeste südames on tühjus, mida saab täita vaid pilguheit Jeesusele. Ainult Jeesusele vaatamine pakub inimesele täielikku rahulolu ja annab elule uue tähenduse. Ja üksnes Jeesusele vaatamine valmistab meid Jeesuse peatseks tagasitulekuks, et lahendada probleemid, mis on nakatanud nii meie elu kui kogu meie haige maailma.

H. M. S. Richards, Jr.