Teravas vastuolus Darwini kaasaegsete jüngrite seisukohale inimkonna mõttetust päritolust, leiame Jumala kinnituse, et oleme loodud Tema näo järgi. Kuigi inimeste ja Jumala vahel on selged erinevused ning Jumal on üsna teistsugune kui tema loodu, leidub Tema sõrmejälgi igaühel meist. Näiteks meie võime olla loov näitab meie Valmistaja loovat olemust ning meie võime armastada, pärineb Tema käest, kelle olemasolu määratleb armastus.
Pattulangemine on oluliselt rikkunud meie võimet peegeldada Jumala olemust ja iseloomu. Patuse olemuse tõttu eelistame armastada teiste asemel ennast. Me leiutame ja loome enda auks, mitte taevase Isa auks.
Kuid vaimuandidega on antud meile ainulaadne võimalus – me võime taas kord kasutada Jumala antud võimeid Looja austamiseks. Mõtle loomisele. Esimesel päeval kutsus Jumal valguse esile lihtsalt sõnadega: „Saagu valgus!“ (1. Moosese 1:3) Sinul ja minul ei ole võimu loodusjõudude üle, sest me oleme kõigest loodolevused, kuid ometi on meil eesõigus praktiseerida sarnast loovust: „Teie olete maailma valgus,“ selgitas Jeesus oma jüngritele. (Matteuse 5:14) Selliste vaimuandide kasutamisega nagu õpetamine, jutlustamine ja jumalakartlik elu, on meile antud võimalus heita valgust maailmale, mis on patu tõttu kohutavas pimeduses.
Loomisnädala kestel eraldas Jumal veest kuiva maa ning kattis maapinna taimestiku ja tohutult mitmekesise loomastikuga, luues nii meie esivanematele täiusliku elupaiga; nii täiusliku, et see oli tegelikult paradiis. Uues Testamendis mainitud vaimuandide hulgast leiame hingehoidmise, andmise ja hoolekande annid (Kiri roomlastele 12:8), mis keskenduvad teiste heaolule. Meil ei ole kunagi võimet sõnaga päris aeda esile kutsuda, kuid meile on antud võime Jeesuse tagasitulekut oodates luua teiste jaoks pühamu.
Vaimuannid on teisisõnu taasloomise akt, mille käigus hakkab Jumala nägu taas meie kaudu paistma.
In English