Rõõmusõnum Patmoselt

Kui inimesed on silmitsi oma piiratusega mõista, on nad sageli kiusatud alla andma mõeldes, et nad ei suudagi Piiblit mõista. Õnneks on enamus meist katkestamiseks liiga uudishimulik. Mis-ki inimhinges jätkab küsimuste esitamist ja vastuste nõudmist. Aga kui me Piiblit uurime, oleme silmitsi ohuga tõlgendada seda nii, nagu me ise tahame, otsida sealt seda, mida me tahaksime sealt leida. Võideldes kiusatusega kasutada selle autoriteeti enda arvamuste kinnistamiseks, keskendume tõenditele, mis on meie mõtetega kooskõlas ja ignoreerime kõike, millega me nõus ei ole.

Parem moodus Piiblile läheneda on teksti lugedes haarata suurt pilti. Loe läbi kogu tekst, mitte valikuliselt mõned osad sellest. Püüa avastada, mida iga kirjutaja silmas pidas, ära pane sinna enda mõtteid enda ajast ja kohast. Püüa end avada terviktekstile ja ära vali ega nopi välja ideid, mis sulle esmapilgul meeldivad. Sellise uurimise tulemusena mõistame, mis on selge ega püüa vähemselgetele seikadele omistada seda, mida meie tahame nende taga näha.

Kuidas ma selle meetodi ära õppisin? Ühel päeval külastas mind Brooklynis New Yorgis Jehoova tunnistaja. Ma otsustasin veeta veidi aega, et koos temaga Piiblit uurida ja teada saada, mida see rühmitus endast kujutab. Juhtus midagi huvitavat. Me olime erimeelsusel iga salmi juures, millel peatusime. Ühel päeval olin juba nii häiritud, et pakkusin välja radikaalse lahenduse. „Kui Piibel on lõplik tõe allikas,” ütlesin, „siis ei peaks ühelgi organisat-sioonil olema kontrolli selle üle, mida Piibel ütleb.”

Sellega oli ta nõus. Ma tegin ettepaneku panna kõrvale kõik raamatud ja artiklid Piibli kohta ja lihtsalt lugeda Uus Testament algusest lõpuni läbi. Kui me lõpetasime, esitasime endale küsimu-se: „kas minu uskumused peegeldavad Uue Testamendi keskseid teemasid või esindavad need midagi, mida keegi teine on mulle õpetanud?” Me mõlemad avastasime, et Piibel, kui seda üldjoontes lugeda, on väga erinev sellest raamatust, mis ta on siis, kui võetakse salm siit ja teine sealt ja need siis kokku pannakse. Tema meeled avanesid piibliuurimisele täiesti uuel viisil.

Ma ei tea, missugune oli meie kokkupuute tulemus sellele Je-hoova tunnistajale pikemas perspektiivis, aga ma tean, et see muu-tis minu elu. Ma õppisin proovile panema iga arvamuse, mis mul Piibli kohta oli, ma kõrvutasin selle piibliteksti laiema konteksti selge õpetusega. Kui ma hakkasin Piiblit nii uurima, olin hämmas-tuses – millest kõigest ma olin enne ilma jäänud. Nagu Jumal üt-leb: „Minu mõtted ei ole teie mõtted.” (Js 55:8)

Issand, aita mul lugeda Piiblit nii, et ma oleksin avatud võimalusele midagi õppida! Toida mind tõega, nii nagu ma suudan seda vastu võtta, ja siis aita mul kuuletuda.