Rõõmusõnum Patmoselt

Avaldatud 4.8.2012, rubriik Päeva sõna

„„Seepärast rõõmustage, taevad, ning teie, kes neis viibite! Häda maale ja merele, sest kurat on tulnud alla teie juurde; ta on suures raevus, teades, et tal on aega üürikeseks.” Kui lohe nägi, et ta oli heidetud maa peale, siis ta kiusas taga naist, kes oli toonud ilmale poeglapse. Aga naisele anti kaks suure kotka tiiba, et ta lendaks kõrbesse paika, kus teda toidetakse üks aeg ja kaks aega ja pool aega, eemal mao palge eest.” (Ilm 12:12–14)

Kommentaatorid mõistavad, et naine esindab koguduse koge-must pikkade aastate kestel, mis jäävad Jeesuse aja ja lõpuaja vahe-le. Koguduse läbielud ei ole kerged. Neid, kes võtavad Jeesuse ni-me, kiusatakse taga. Selline kannatamine on teravas vastuolus Ilm 5 võidukinnituse ja väe saamise tõotusega. Kuidas kristlaste kanna-tusi ja Jumala võitu omavahel siduda – see on alati olnud raske ülesanne.

Keegi ei märganud renditud veoautodest imbumas suitsu, kui Timothy McVeigh sel hommikul Alfred P. Murrah valitsusehoone juurde sõitis. McVeigh oli süüdanud kaks sütikut 7000-naelase (u. 3000 kg) pommi küljes ja parkinud siis selle hoone laste päeva-hoiu keskuse kõrvale. Pomm hävitas täielikult hooneesise, jättes järele vaid juhtmete ja suitsuga täidetud tühjuse.

Surma sai 168 inimest, neist 19 last. Vähemalt kuus ellujää-nuist või neist, kes kaotasid lähedase, on endalt elu võtnud. Kui McVeigh 2001. aastal hukati, oli ta veendunud, et ta karistas USA valitsust Davidi Võsu liikumise piiramise eest 1993. aastal Vaco lähedal, Texases.

Ameerika jaoks oli see sissejuhatus massitapmistega terrorismi. Vaenlane ei olnud enam vormirõivais väeüksus, vaid üksik äär-muslane meie keskel. Neid ei ole lihtne tabada ega mõista. Okla-homa linn kirjutas taastamisest raamatu. Sealses tragöödias ellu-jäänutest on saanud 11. septembri ohvrite peredele asendamatud kaaslased. Ja tragöödia memoriaal näitab, et trauma läbi elanud linnad võivad ühineda protestis kujuteldamatu kurjuse vastu.

Kuigi sellest võib valu või kannatuste või leina käes vaevlejaile vähe lohutust olla, ei lähe Jumala juures miski lõplikult tühja. Tema lõplikus tarkuses võib ka suurim tragöödia panna aluse ter-venemisele ja taastumisele. Kui paljud haigetsaanud inimesed hakkavad teistele haiget tegema, leiavad paljud ohvrid jõudu Jumalas, et valu tegemise asemel tervistada.

Issand, aita mul täna kõrvale panna kibedus ja kättemaks nende ini-meste suhtes, kes on mulle haiget teinud. Aita mul saada valuallika asemel paranemise allikaks.