Rõõmusõnum Patmoselt

Ilmutuse 14:7 viimane fraas sisaldab neljanda käsu keelepruuki. „Sest kuue päevaga tegi Issand taeva ja maa, mere ja kõik, mis neis on, ja ta hingas seitsmendal päeval: seepärast Issand õnnistas hingamispäeva ja pühitses selle” (2Ms 20:11). Teksti hoolikas uurimine näitab siin teadlikku viidet dekaloogi neljandale käsule. Maailma ajaloo viimastel päevadel, mil kaalul on kõik, kutsub Jumal tähelepanu pöörama hingamispäevakäsule. Mis on selle üleskutse eesmärk? Kas see pole Jumala poolt meelevaldne? Järgnev lugu aitab seda mõtet selgitada.

Kujuta ette üht riiki (näiteks Antarktika soojemat piirkonda), kus kehtivad teistsugused tavad ja kultuur. Näiteks igal naisel võib olla 60 meest. Naistel on kombeks ehitada oma 60 abikaasaga mehe kuju ja rääkida oma jutud sellele kujule. Kuju on justkui altar, mille ees naine loetleb kõigi oma 60 mehe nimed, süütab küünlaid ja asetab selle ette vilju. Ja siis tulen mina puhkusereisile Antarktikasse. Ma armun sealsesse naisesse ja soovin temaga abiel-luda. Olles saanud jaatava vastuse, hakkan talle selgitama, millised tavad minu kultuuris on.

Esiteks, mina olen tema üks ja ainuke abikaasa. Teiseks, iga kord, kui ta tahab minuga rääkida, peab ta valima vaid minu mo-biiltelefoni numbri. Ma olen alati tema jaoks olemas, hoolimata sellest, millega parasjagu tegelen. Ma olen koguni nii kuulus ja võimas, et kui ta läheb suvalisse kauplusse ja mainib vaid minu nime, saab ta kõik, mida vaid soovib.

Ja lõpuks ütlen talle, et igal nädalal on meil reedesest päikese-loojangust kuni laupäevase päikeseloojanguni eriline koosolemise aeg. Sel 24-tunnisel perioodil olen mina temaga ja tema minuga ning miski ei häiri meid. See on meie eriline aeg.

„Pole probleemi, kõlab suurepäraselt!” vastab naine. Aga peagi soovib ta minna abielunõustaja juurde.

„See on liiga raske,” ütleb ta pettunult. „Ma olen väsinud sinu reeglitest. Ma tahan minna tagasi oma kuju juurde, ma tahan endale rohkem mehi ja ma soovin muuta meie kohtumise päeva. Siiski, mulle meeldiks jätta endale sinu nimi. See kulub ära, kui vajan midagi või kui satun raskustesse.”

Mida ma siis oma uuele naisele ütleksin? Kas ma ikka annaksin tema eest oma elu, isegi kui ta oma sõnadega minu südame mur-dis? Kas ma laseksin tal toimida nii, nagu tema tahab? Või kas ma sooviksin jätkuvalt tema päralt olla, kuigi ta on kuskil mujal teiste meestega, ei hoia kinni meie kohtumise ajast ja ei helista mulle kunagi? Kas meie iganädalane kohtumine Jumalaga on tõesti nii raske reegel?

Aita, Issand, et ma paneksin oma igapäevases ja -nädalases kalendris Sinu esikohale.