Rõõmusõnum Patmoselt

Avaldatud 5.3.2012, rubriik Päeva sõna

„Ja Sardese koguduse inglile kirjuta: Nõnda ütleb see, kellel on seitse Jumala vaimu ja seitse tähte: Ma tean su tegusid, et sul on nimi, et sa elad. Ometi oled sa surnud. Ole valvas ja hoia, mis on veel jäänud; seegi on juba suremas, sest ma ei ole leidnud su tegusid olevat täiuslikud oma Jumala silmis.” (Ilm 3:1, 2)

Jeesuse tunnistusest on näha, et kogudusel võib olla suur nimi ja samas võib ta siiski surra. See, et kogudus oli minevikus ustav, ei tähenda, et ta on alati ustav. Jumal võib teatud ajahetkel usulii-kumise heaks kiita, ent see võib kaotada oma tee.

Pühakirjas on huvitav näide Piibli aegadest. Ristija Johannes oli üks suuri prohveteid ja ustav mees. Ta ristis Jeesuse, kui Ta tuli tema juurde ja tutvustas oma jüngreid. Jumal kiitis tema teenistuse kahtlemata heaks. Jeesus pidas teda prohvetikuulutuse täitumiseks. Ta oli Eelija, kellele Malakia prohvetlikult viitas (Mt 11:11–14; Lk 1:13–17, vt Ml 4:5, 6).

Aga uurijad on tähele pannud, et Johannese evangeelium rää-gib Ristija Johannesest pisut teistmoodi kui Markuse, Matteuse või Luuka oma. Viimased esitavad Johannest kui kiidetud prohvetit Eelija rollis, et valmistada teed Messiale. Johannese evangeeliumis aga madaldab Ristija Johannes end alatasa võrdluses Jeesusega. Johannes ütles sõnad: „Tema peab kasvama, aga mina pean kaha-nema” (Jh 3:30) ja „pärast mind tuleb mees, kes on olnud minu eel, sest tema oli enne kui mina.” (Jh 1:30)

Miks toob Johannese evangeelium esile Ristija Johannese alandlikud avaldused? Kuna meil on tõendeid selle kohta, et pal-jud Ristija Johannese jüngrid ei suutnud järgida Jeesust. Nad pida-sid Johannest Kristusest suuremaks, kuna juudi teoloogias on va-rasem hilisemast parem. See, kes tuleb esimesena, on suurem. Nii et esimese sajandi lõpus klammerduvad veel paljud Ristija külge. Neljanda evangeeliumi autor kutsub neid üles minema edasi ja järgima Jeesust. Johannese jüngriks olemise jätkamine tähendas olla osa religiooniliikumisest, mis oli saavutanud oma eesmärgi ja Jumala vaatepunktist vananenud.

Usukommete külge klammerdumine lihtsalt põhjusel, et me oleme alati nii teinud ja meie vanemad tegid nii, on ohtlik. Mõni-kord vajuvad liikumised ära või läheb Jumal edasi. Me peame ot-sima Jumala tahet enda jaoks – me ei saa lihtsalt usaldada oma vaimulike eelkäijate avastusi.

Issand, aita mul järgida Sind, kuhu iganes Sa mind juhid, isegi siis, kui Sinul on anda suund, millest ma pole osanud mõeldagi. Hoia mind enda lähedal ja liiguta mind oma Vaimus.
Jaga Facebookis