Rõõmusõnum Patmoselt

Üks laev läks tormi ajal põhja ja ellu jäi vaid kaks meest. Nad suutsid ujuda väiksele üksikule saarele. Nad ei teadnud, mida teha ja leppisid kokku, et neil ei ole muud võimalust, kui paluda Juma-lat. Nad otsustasid teha sellest väikese võistluse. Et välja uurida, kelle palve on võimsam, jagasid nad saare territooriumi omavahel ära ja kumbki jäi saare vastaspoolele.

Esimene asi, mille pärast nad palvetasid, oli toit. Järgmisel hommikul nägi esimene mees oma saarepoolel viljapuud ja ta sai süüa puuvilja. Teise mehe saareosa jäi viljatuks. Nädala pärast tundis esimene mees üksindust ja palus endale abikaasat. Järgmisel päeval uppus kalda lähedal üks teine laev ja ellu jäi vaid üks naine, kes ujus just tema saarepoolele. Aga teisel pool jäi kõik endiseks.

Esimene mees palus maja, riideid ja veel süüa. Imekombel sai ta need kõik. Aga teisel mehel polnud ikka veel midagi. Lõpuks palus esimene mees laeva, nii et ta saaks oma naisega saarelt mi-nema. Järgmisel hommikul nägi ta, et tema saarepoolel oli randu-nud laev.

Siis otsustas see mees naisega laeva minna ja teise mehe saarele jätta. Ta arvas, et see teine mees ei ole Jumala õnnistusi väärt, kuna ükski tema palve ei saanud vastust. Kui laev oli lahkumas, kuulis esimene mees taevast häält: „Miks sa jätad oma kaaslase saarele?”

„Minu õnnistused kuuluvad vaid mulle, kuna mina ju palusin neid,” vastas mees. „Tema palved on vastuseta, nii et ta ei ole ka midagi ära teeninud.”

„Sa eksid!” noomis hääl. „Ta palus vaid ühte ja ma vastasin sel-lele. Kui poleks olnud tema palvet, poleks sa saanud ühtegi minu õnnistustest.”

„Ütle mulle, mida ta palus, et ma peaksin talle midagi võlgne-ma?”

„Ta palvetas, et kõik sinu palved saaksid vastuse.”

Kuigi me ei taha seda tunnistada, rikub meie palveid sageli ise-kus. Tõeliste pühade palved ilmutavad eneseohverdust ja teiste eest hoolitsemist, mida näitas Jeesus ristil.

Issand, puhasta täna mu palved oma õiguse suitsutusrohuga.