Rõõmusõnum Patmoselt

Avaldatud 6.7.2012, rubriik Päeva sõna

„Aega enam ei kulu, vaid seitsmenda ingli hääle päevil, kui ta hakkab pasunat puhuma, siis on läinud täide Jumala saladus, nagu ta seda rõõmusõnumit on kuulutanud prohvetitele, oma sulastele.” (Ilm 10:6, 7)

Kui Johannes kirjutas Ilm 10, oli tal mõtteis Tn 12. ptk. See peatükk räägib prohvetikuulutuse sõnade pitseerimisest kuni lõ-puajani (Tn 12:4). Siis, Tn 12:7 tõstab keegi oma käed ja vannub selle juures, kes elab igavesti (vt Ilm 10:5, 6), et on „aeg, ajad ja pool aega”. See kõlab peaaegu nagu Ilm 10, välja arvatud see, et siin asendab selle salajase ajaperioodi väljend „aega enam ei kulu”.

Ilm 10. ptk mõte näib olevat see, et Taanieli aja-prohveti¬kuu-lutused on jõudnud lõpule. Ilm 10 toob meid hetke, mil Jumal võtab Taanieli raamatu pitseri lahti ja Jumala viimane sõnum („Jumala saladus”) läheb maailma. Mõlemad tekstid rõhutavad määratud aega. Seega toob kuues pasun meid maailma ajaloo pe-rioodi, mil hakkavad toimuma viimased sündmused.

Üheksateistkümnenda sajandi piibliuurijad uurisid innukalt Taanieli ja Ilmutusraamatut, püüdes mõista, kus inimkond inim-ajaloo kulus nende ajal oli. Pärast hoolikat uurimist järeldasid mõned, et Taanieli prohvetikuulutused aja kohta lõpevad millalgi 1844. aasta paiku. Nad eeldasid, et fraas „aega ei kulu enam” tä-hendab maailma lõppu, Jeesuse teist tulemist. Nad jätsid tähele panemata ühe väikese sõna Ilm 10:7 – vaid.

Kreeka keeles viitab see sõna tugevale kontrastile, isegi veel enam kui inglisekeelne but (eesti keeles vaid). See ütleb meile, et Taanieli prohvetikuulutused aja kohta ei toonud maailma lõppu, vaid ainult lõpuaja. Kuna Taanieli prohvetikuulutus aja kohta on täitunud, oleme elamas maailma ajaloo lõpuperioodil. Me ei tea, millal saabub lõpp, aga me teame seda, et me elame tõepoolest lõpuajal.

Teatud mõttes ei ole selles midagi uut. Jumal on andnud meile pildi, et lõpp on lähedal (vt Ilm 1:3). Samal ajal sisaldab Jumala Sõna veelgi sügavama mõistmise algeid. Jeesuse jüngrid näiteks mõtlesid, et Ta tuleb vahetult pärast taevassetõusmist (Ap 1:6–8). Aga Ta selgitas neile, et kõigepealt peab evangeelium levima üle maakera.

19. sajandi millerlased arvasid samamoodi, et Taanieli prohve-tikulutused aja kohta olid nad toonud maailma lõpu aega. Aga Jumala rahval oli ikka veel missioon, mille nad pidid kõigepealt täitma (Ilm 10:11; 14:6, 7). Seega ei ole kristliku elu peamine mõte lõpu ajastamine, vaid elada USA mereväe moto kohaselt: Semper fidelis – alati ustav.

Issand, ma ei soovi midagi enam kui olla Sinu tulemise ajal ustav.
Jaga Facebookis