Rõõmusõnum Patmoselt

Avaldatud 7.7.2012, rubriik Päeva sõna

„Hääl, mida ma kuulsin taevast, rääkis minuga jälle ja ütles: „Mine võta avatud raamat ingli käest, kes seisab mere peal ja maa peal!” Ja ma läksin ingli juurde ja ütlesin, et ta annaks mulle raamatu. Tema ütles mulle: „Võta ja söö see ära! See muutub su kõhus mõruks, kuid su suus on see magus nagu mesi.” Ja ma võtsin ingli käest raamatu ning sõin selle ära, ning see oli mu suus magus nagu mesi, ja siis, kui ma olin selle söönud, hakkas mul kõhus mõru.” (Ilm 10:8–10)

See väike tähendamissõna väljendab Johannese pettumust. Ta nägi, et see raamat ei too lõppu. Aga lõpuajal ütleb see raamat taas prohvetisõnu teiste rahvaste kohta (Ilm 10:11). Ilm 10:5–7 kontekstis on Johannese kogemus teise pettumuse ennustus, mis käis Taanieli lõpuaja prohvetikuulutuse kohta – rühm inimesi, kes arvasid, et lõpp tuleb, nägid, et seda ei tulnud. Lootus Jeesuse ta-gasitulekust oli suur ja kui see ei täitunud, oli see Jumala rahvale kibe pettumus – ja oleks olnud igal ajal.

Paljud inimesed usuvad, et see teine suur pettumus oli 1844. aastal. Tuhanded ameeriklased uskusid, et Jeesus tuleb selle aasta 22. oktoobril. Nad ootasid sel päeval innukalt, et saaksid ise näha, kuidas Jeesus pilvedel tuleb, ümbritsetud pühadest inglitest. Nad ootasid kohtumist oma armsate sõpradega, kelle surm oli neilt röövinud. Nad ootasid, et nende kannatused ja katsumused on möödas ja nad võetakse Issanda tulemisel üles, nad saavad kuldses linnas, Uues Jeruusalemmas, endale uued majad.

Tunneta ühe osalise, Hiram Edsoni sõnu: „Meie ootused olid kõrgel ja me ootasime Issanda tulemist, kuni kell sai kaksteist keskööl. Päev oli möödunud ja meie pettumus muutus järjest tõe-semaks. Meie siiramad lootused ja ootused olid purunenud ja meie üle tuli selline pettumuse vaim, mida ma ei ole kunagi varem kogenud. Näis, et kõigi maiste sõprade kaotus ei olnud sellega võrreldav. Me nutsime ja nutsime, kuni koitis uus päev.

Ma mõtlesin endamisi, öeldes: „Minu advendikogemus on ol-nud minu kristliku elu kõige rikkalikum ja säravam kogemus. Kui see kogemus ei leidnud tõestust, mida on siis väärt kõik minu üle-jäänud kristlik kogemus? Kas Piibel on läbikukkumine? Kas pole olemas Jumalat, taevast, kuldset linna ega paradiisi? Kas kõik on nutikalt välja mõeldud lugu? Kas meie siiraimal lootusel ja nende sündmuste ootamisel ei ole reaalset pinda?” Meil oli, mille üle leinata ja nutta – meie peamine lootus kadus. Nagu ma ütlesin, me nutsime järgmise koidikuni.”

Issand, aita mul olla vastakuti iga päeva pettumustega teadmises, et Sina oled neid ette näinud ja tagad selle, et ma tulen toime.