Tema vaikimine

Avaldatud 7.3.2023, rubriik Päeva sõna

„Ristija Johannese päevist tänini rünnatakse taevariiki ja ründajad kisuvad selle endale.“ Matteuse 11:12

Kui ma lapsena misjonilugusid kuulasin, tundus mulle, et Jumala lapsed ei pea kunagi kogema valu, sest nende majad on alati õnnetuste eest kaitstud ja nende elu on vägivaldsete rünnakute eest hoitud. Aga kui vanemaks sain, esitas elu sellele arusaamale väljakutse. Ristija Johannesest kirjutatud raamatu* teises pooles kujutab Gene Edwards Johannese ahastavaid mõtteid Heroodese pimedas vanglas, kui ta mõistab, et Jeesus ei tule teda vabastama, kuigi Tal oleks vägi seda teha. Ta mõtiskleb paradoksi üle, et Jeesus aitab paljusid, kuid mitte kõiki.

Sageli on kiusatus eirata Piibli valusaid lugusid, kus tundub, et Jumal vaikib. Ristija Johannes heitles Jumalaga, kes ei vastanud tema ootustele. Võid lugeda tema küsimustest ja lugupidamisest, mida Jeesus talle osutas, Matteuse 11:1−15. Võiksime leppida tema kahtluste kui katsumustega, aga asi läheb keerulisemaks, kui näeme Johannese mõttetut pea mahavõtmist (jutustus Matteuse 14:−12 ja Markuse 6:14−29). Meile räägitakse, et kui Heroodes kuulis Jeesusest, arvas ta, et Ristija Johannes on surnuist üles tõusnud (Markuse 6:16), Sest Heroodesel olid südametunnistuse piinad. Saame teada, et Johannes vangistati, kuna ta noomis Heroodest oma venna­naise endale võtmise pärast, ning seejärel tapeti Johannes kuninglikul banketil käest läinud mõttetu meelelahutuse käigus (Markuse 6:17−29). Heroodes on Heroodiase tütre tantsust nii sisse võetud, et lubab neiule kas või pool kuningriiki (salm 23). Kuigi Heroodes on küsitu pärast sügavalt kurb, täidab ta soovi oma vande tõttu. Tema uhkus ja maine on külaliste ees kaalul (salm 26). Johannese pea tuuakse vaagnal kohale (salm 28). Õelad inimesed lõpetasid Jumala kõrgelt hinnatud prohveti elu, kuid Jumal oli vait. Oma ülimas sõltumatuses ei hoidnud Jumal sageli oma prohvetite ja märtrite surma ära ning Ta ei takistanud oma Poja surma meie pärast. Kui me ei mõista Jumala vaikimist, kutsutakse meid usaldama Tema plaane, Tema vaatepunkti, Tema tarkust ja eelkõige Tema armastust.
Minu vastus:
 

*Gene Edwards, „The Prisoner in the Third Cell“ (Auburn, ME: The Seedsowers, 1991).

Jaga Facebookis