Rõõmusõnum Patmoselt

Avaldatud 7.5.2012, rubriik Päeva sõna

„Kui ta avas neljanda pitseri, kuulsin ma neljanda olevuse häält hüüdvat: „Tule!” Ja ma nägin, ennäe: tuhkur hobune, ja selle seljas istuja nimi oli Surm, ja temaga tuli kaasa Surmavald ning neile anti meelevald veerandi üle ilmamaast – tappa mõõga ja nälja ja surmaga ning ilmamaa loomade läbi.” (Ilm 6:7, 8)

Vana Testamendi taustal on võti Ilmutusraamatu 6. ptk nelja ratsahobuse mõistmiseks pühalik leping ja selle needused. Aga me leiame lisateavet ka Uuest Testamendist. Ilmutusraamatu 6. pea-tükil on tugevad paralleelid tekstidega, mida uurijad nimetavad sünoptiliseks apokalüpsiseks, Markuse 13., Matteuse 24. ja Luuka 21. peatükis kirja pandud Jeesuse lõpuaja teenistusega. Seepärast moodustavad need kolm peatükki Ilmutusraamatu 6. peatüki peamise tausta Uues Testamendis.

Sünoptilises apokalüpsises läheb Jeesus läbi reast sündmustest, mis iseloomustavad kristlikku aega alates ristist kuni Jeesuse teise tulemiseni. Sinna mahuvad sõjad ja sõnumid sõjast. Erinevaid kohti tabavad maavärinad ja epideemiad. Lisaks sellele räägib Kristus pettustest, tagakiusamisest ja taevaste märkide täitumisest. Kõik need on esindatud ka Ilmutusraamatu 6. peatükis. Mõlema lõigu peamine sõnum on, et Jumal kontrollib ajalugu, isegi siis, kui halvad asjad vaevavad Jumala rahvast. Inimajaloo suund on selle tagajärg, et Tall avas raamatu.

Kui ma olin koolis just õpetanud Ilmutuse 6. peatükki, tuli üks väga ärritunud noormees kahtlustega minu juurde. Tema jaoks oli probleemiks paar asja, mida olin peatüki arutlemisel käsitlenud ja tal oli raskusi leppida mõttega, et Jumal kontrollib inimajalugu. Pärast arutelu paljastas ta ärrituse põhjuse: kui ta oli teismeline, oli teda sunnitud oma venna mõrvamist pealt vaatama. See õudne sündmus jättis talle igaveseks oma jälje, ja samuti sellele, kuidas ta mõtles Jumalast.

Ta mõtles, et kui Jumal oleks võinud sel korral sekkuda, oleks Ta pidanud seda ka tegema. Kuna Ta ei sekkunud, oli noormees Ta peale vihane. Aga see asetas ta dilemma ette. Ta ei tahtnud Jumala peale vihane olla. Tema lahendus sellele dilemmale oli, et ta hakkas uskuma, et Jumalal ei olnud väge tulla tema vennale appi.

Ma kinnitasin tema vajadust tegelda teoloogiaga oma venna surma valgel. Kuid ma tõin esile, et mõne inimese jaoks on mõte sellest, et Jumal ei suuda sekkuda, veel hirmuäratavam kui see, et Ta mõnikord valib mitte sekkuda. Pealtnäha tundub, et maailm on kontrolli alt täiesti väljas. Kuid Ilmutusraamatu 6. ptk ja sünoptilise apokalüpsise sõnum on, et kui kõik näib olevat kaoses, juhib Jumal siiski ja sätib kõik korda omal heal ajal.

Issand, ma usaldan Sinu kohtumõistmist ja Sinu ajastust. Aita mul uskuda Sinusse ka siis, kui ma arvan, et Sa oleksid pidanud sekkuma ja Sa ei teinud seda.