Rõõmusõnum Patmoselt

Avaldatud 8.5.2012, rubriik Päeva sõna

„Kui ta avas viienda pitseri, nägin ma altari all nende hingi, kes olid tapetud Jumala sõna pärast ja tunnistuse pärast, mis neil oli.” (Ilm 6:9)

Selle salmi keelekasutus ohvri kohta annab mõista, et kristlased ei vii evangeeliumi kõigile rahvastele (Mt 24:14) enne, kui Jumala rahvas ei muutu nii radikaalseks, et nad on valmis nende pärast surema, kes pole evangeeliumi veel kuulnud. Paljud misjonipõllud on minevikus avanenud vaid kristlike märtrite pärast. Tänapäeva rasked piirkonnad, nagu islami ja hinduismi kantsid, võivad nõuda samasugust ohvrit.

John Fisheri sõnadega: „Pane kõik need 60 miljonit, kes vasta-valt [George’i] rahvaküsitluse tulemustele on uuestisündinud krist-lased, püssitoru ette ja käsi neil kristlusest lahti öelda või valida surm. Ja siis loe nad uuesti üle. Ma arvan, et nii nagu Giideon, näeks ka George oma vägede kokkukuivamist. Tegelikult ei peaks tänapäevane hind tõenäoliselt nii äärmuslik olema. Nende teleka konfiskeerimine annaks ehk sama tulemuse. Kui usk on odav, saab selle kergelt panti panna.”

19. sajandi lõpus otsis Hudson Taylor abijõude oma misjoni-tööle Hiinas. Ta ütles, et vajab „selliseid mehi ja naisi, kes panevad Jeesuse, Hiina ja hinged esimesele kohale ja tähtsamaks kõigest muust igal ajal – isegi elu ise peab jääma teisele kohale”. Selline pühendumus pandi proovile. 1900. aasta Bokserite ülestõusu käi-gus, mis oli reaktsioon mitmete läänest tulnud tegelaste tundetuse-le Hiinas, tapeti 188 protestandist misjonäri ja 30 000 hiina krist-last. Ja siiski kasvas kogudus järgneva kümne aasta jooksul kolme-kordseks.

1986. aastal innustas üks pastor Brooklynis Flatbushi avenüül meest, et ta võtaks vastu Jeesuse, kuna see on ainuke võimalus saada Jumalaga lepitatud. Mees vihastus ja teatas, et tal on relv, millega pastor tappa. „Sa räägid taevast,” ütles mees, „vaatame siis, kas oled valmis surema.” See, kuidas keegi sellisel hetkel reageerib, sõltub paljudest väikestest otsustest, mis aastate jooksul on tehtud. Enamus meist ei seisa kunagi silmitsi olukorraga, kus meie usust sõltub meie elu. Aga kui oleme ustavad igapäevastes väikestes asjades, oleme heas vormis ka lõpuaja katsumustes, kui need peaksid tulema.

Flatbushi avenüü intsidendis läks relvaga mees ära ja tuli järg-misel õhtul isegi vabandust paluma ning küsis, kus on selle pastori kirik. Märtrite usk kannab alati vilja, kas siis keegi sureb või mitte.

Issand, mul on vähe aimu sellest, mis on märtri usk. Ma tahan veel veidi elada, kuid ma palun, et ma elaksin hoolimata oma järelejäänud aastate arvust täna ustavat elu.
Jaga Facebookis