Rõõmusõnum Patmoselt

Avaldatud 7.9.2012, rubriik Päeva sõna

„Veel kolmas ingel järgnes neile, hüüdes suure häälega: „Kui keegi kummardab metsalist ja tema kuju ning võtab tema märgi oma otsaette või oma käe peale, siis ta saab juua Jumala raevu viina, mis lahjendamata on valatud tema vihakarikasse, ning teda piinatakse tules ja väävlis pühade inglite ees ja Talle ees. Ja nende piinasuits tõuseb üles igavesest ajast igavesti; ja neil, kes kummardavad metsalist ja tema kuju, ei ole hingamist päeval ega ööl, ei ühelgi, kes võtab endale ta nime märgi.”” (Ilm 14:9–11)

Ilmutusraamatus on vägivallast palju juttu. Me loeme Jeesuse (Ilm 1:5, 5; 5:6; 12:11), Tema järgijate (Ilm 2:10, 13; 6:9, 10) ja Talle vaenlaste (Ilm 13:7, 16:6; 17:16; 18:7, 20, 24) vastu suunatud vägivallast. Mõnda inimest häirib kõige enam see, et raamatus on kirjeldatud ka jumalikku vägivalda. Kõige piltlikum näide sellest on Ilm 14:9–11. Kuidas saab Tall olla samaaegselt nii vägivallaoh-ver kui ka piinaja ning hävitaja?

Sageli jääb meil kahe silma vahele asjaolu, et tõeliselt hea kesk-kond peab ühel hetkel ka kurjust piirama, st olema mingis mõttes vägivaldne. Valitsuse kasutatav jõud ei ole alati kõige piltlikum ja verisem näide. Näiteks võib vägivalla piiramine tähendada ka seda, et politseinik võtab sind kiiruse ületamise eest rajalt maha. Maksuamet jälle auditeerib sinu makse. Sa ei pea seda ju vägivallaks? Luba ma küsin midagi. Kui kiiresti sa sõidaksid, kui politseid poleks olemas? Kui palju makse sa maksaksid, kui see oleks vabatahtlik? Kui palju kurjategijaid istub vabatahtlikult vangis? Tark valitsus seab teatud piirid, nii et me kõik võiksime rahus elada. Kõik kodanikud ei mõtle ju paraku sellele, et nende tegevus oleks hea ka kaasinimesele või kogukonnale.

Enamik inimesi on harjunud taolise valitsusepoolse vägivallaga. Aga kui on vaja tegelda Adolf Hitleri või Saddam Husseiniga, muutub vägivald jõulisemaks. Rõhumine nõuab õiglust (Ilm 6:9–11; 16:6; 18:7, 8), ent kurjus ei tagane kunagi vabatahtlikult. Mida suurem ja brutaalsem on kurjus, seda enam jõudu läheb tarvis kurjuse tagasilöömiseks.

Ilmutusraamatu pildid ei ole ilusad, aga need kinnitavad meile, et Jumal teeb vägivalla ja rõhumise lõpetamiseks kõik vajaliku. Asjaolu, et jumalik vägivald toimub Talle juuresolekul, ei tähenda, et Ta neid jubedaid vaatepilte naudiks. Minu jaoks tähendab see, et Jumal on asetanud nende protsesside üle Tema, kes on kanna-tanud kõige rohkem. Jumala vägivald on vajalik, aga Tall valvab selle üle ja piirab seda. Miks Tall? Ainult Tema mõistab täielikult kannatuste hinda ja ainult Teda saab usaldada jumaliku õigluse armurikkuses. Tall, kes oli tapetud, ei pinguta kurjuse lõpetamise-ga üle. Jumalik õiglus põhjustab kannatusi, ent mitte kriipsugi rohkem kui vaja.

Issand, Sinu tarkuse saladused universumi valitsemisel ületavad minu arusaamise. Aita mul täielikult usaldada Talle, kes oli tapetud.