Mõtted tänaseks
Babüloonia kuningas – Merodak Baladan üritas meelitada kuningas Hiskijat endaga liitu. See toimus varsti pärast seda, kui Hiskija oli olnud väga haige ja arstid olid öelnud, et see lõpeb surmaga. Kuid pärast seda, kui ta oli Jumalalt tervenemist palunud, lisati tema elule viisteist aastat (Jesaja 38:5).
See lugu arenes nii: „Sel ajal läkitas Paabeli kuningas Merodak-
Baladan, Baladani poeg, saadikud kingitustega Hiskija juurde, kui ta oli kuulnud tema haigusest ning paranemisest. Ja Hiskija tundis neist rõõmu ja näitas neile oma varaaita, hõbedat ja kulda, kalleid rohte ja parimat õli ja kogu oma sõjariistade kambrit ning kõike, mis leidus ta varanduste hulgas; Hiskija ei jätnud neile midagi näitamata oma kojas ja kogu oma valitsemisalal.“ (Jesaja 39:1, 2) See põhjustas karmi kriitikat prohvet Jesajalt. Hiskija oli just saanud lubaduse, et tema elule lisatakse viisteist aastat, ning märgiks, et Jumala sõnu saab usaldada, läks vari „Aahase päikesekellal“ tagasi (Jesaja 38:8). Kuid kas see ime täitis veel Hiskija südant, kui saadikud saabusid? Ei, tema esimene mõte oli, et peab avaldama väliskülalistele muljet oma materiaalse jõukusega.
Jumal oli Hiskijas sügavalt pettunud ja me võime oletada, et Ta reageerib umbes samamoodi ka siis, kui meie keskendume peamiselt omandatud asjadele ja saavutustele, mitte õnnistustele, mille oleme Temalt saanud. Hiskijal jäi kasutamata võimalus rääkida saadikute kaudu Merodak-Baladanile Jumalast, keda ta teenis. Selle asemel uhkustas ta iseendaga.
Minu palve
Issand, andesta mulle, kui olen, nagu Hiskija, keskendunud pigem iseendale ega räägi teistele õnnistustest, mille Sina oled mulle andnud!
In English