Rõõmusõnum Patmoselt

Avaldatud 8.3.2012, rubriik Päeva sõna

„Tuleta siis meelde, kuidas sa sõna oled vastu võtnud ja kuulnud, ning hoia seda tallel ja paranda meelt! Kui sa nüüd ei valva, siis ma tulen kui varas ja sa ei saa arugi, mis tunnil ma tulen su peale.” (Ilm 3:3)

Antiikse Sardese ajalugu on teatud moel sarnane Jeesuse kirjel-dusega. See oli omal ajal tolle regiooni peamine linn, Lüüdia ku-ningriigi pealinn, mida juhtis kuulus kuningas Croesus. Tema jõukus oli nii suur, et isegi tänapäeva inimesed kasutavad tema nime rikkuse väljendamiseks: rikas nagu kröösus. Ent ajaks, mil Johannes kirjutas Ilmutusraamatu, oli Sardes muutunud teisejär-guliseks Efesose, Pergamoni ja isegi Laodikeia järel. Esimeseks sajandiks oli linn kaotanud oma kunagise hiilguse.

Ajaloovõrdlus selle salmiga võib olla veelgi vahetum. Ajaloola-sed ütlevad, et Croesus konsulteeris enne Küürose vastu lahingus-se minemist Delfi oraakliga. Küüros oli Pärsia valitseja, kes vallutas 8 aasta pärast Baabüloni. Croesus küsis oraaklilt, kas ta peaks Küürose ründamiseks ületama Halyse jõe või mitte. Oraakel vastas, et kui ta läheb üle jõe, siis see võimas riik langeb.

Olles võidulubaduses kindel, pani kuningas kokku armee ja läks üle jõe Küürose vägede suunas. Lisaks oraakli lubadusele võita (see oli tema arvamus), teadis ta, et ta saab taganeda oma valluta-matusse kindlusse (Sardes) ja koguda järgmiseks aastaks veel suu-rema armee. Ent Küüros ründas kiiresti ja piiras Sardese ümber enne, kui Croesus suutis uue armee kokku panna. Kuningas ei muretsenud ikka veel, arvates, et Küüros on selles kauguses haava-tav ja et Sardese väed purustavad aja jooksul tema sõjaväe.

Sardese akropol oli Tmoluse mäe otsas. Mäe küljed on peaaegu püstloodis, nagu oleks sel kümnete meetrite kõrgused seinad. Sel-lises olukorras võis näida, et linna suudab sõjaväe eest kaitsta ka laps. Croesus läks ühel õhtul magama teadmisega, et varsti pöör-dub kõik tema kasuks. Kui ta ärkas, nägi ta, et akropoli valitseb vaenlane ja tema kuningriik on nüüd ajalugu.

Tundub, et kuigi linn oli rajatud peaagu püstloodis kaljule, oli sellesse tulnud lõhe, mille kaudu sissetungijad said ükshaaval üles ronida ja linna siseneda. Selline rünnak sai toimuda vaid siis, kui kaitsja oli valvsuse kaotanud, seega pidi Küüros ründama öösel. Nagu Jeesuse sõnad olid, tuli Sardese häving „nagu varas öösel”.

Issand, kõrgenda minu vaimulikku valmisolekut, nii et ma oleksin pi-devalt teadlik Saatana inglite rünnakutest. Leia mind tulles valvamast.
Jaga Facebookis