Vaadakem, kuidas kassid hiiri püüavad. Nad istuvad kaua aega peaaegu liikumatult. Ning siis saabub hetk, mil nad liiguvad väga kiirelt ja saak ongi käes. Mis saaks siis, kui kass mõtleks: “Olen siin juba kaks tundi istunud. Ma pean veidi lõõgastuma.” Selline kass jääks ilma kommidest (see on hiirtest). Kannatlikkuseta saabub nälg. Olgu need siis rikkad ärimehed või vaene lihttööline – ühtviisi kannatlikud peavad olema mõlemad.
Mis muudab inimese kannatlikuks? “Aga mitte üksnes sellest, vaid me kiitleme ka viletsustest, teades, et viletsus saadab kannatlikkuse, ja kannatlikkus saadab püsivuse ja püsivus lootuse; aga lootus ei jäta häbisse, sest Jumala armastus on välja valatud meie südameisse Püha Vaimu läbi, kes meile on antud.” (Rm 5:3–5) Me õpime kannatlikkust viletsustes ja raskustes – need on meile õnnistuseks! Just katsumustes saavad meist kannatlikud, püsivad ja lootvad pühad! Jeesus ütles: Püsivusest sõltub meie igavene saatus. Usun, et sinugi igatsus on kuulda kord Kuningate Kuninga huulilt sõnu: “Et sa mu kannatlikkuse sõna oled pidanud, siis minagi tahan sind hoida kiusatustunni eest, mis on tulemas kogu maailma peale neid kiusama, kes maa peal elavad.” (Ilm 3:10)
Issand ise hoiab oma kannatlikke ja püsivaid pühi.
Katrin Dreiling
In English