Rõõmusõnum Patmoselt

Avaldatud 8.8.2012, rubriik Päeva sõna

„Ja madu purskas oma suust naisele järele vett otsekui jõe, et teda jõevooluga ära uhtuda. Maa aitas naist, avades oma suu ning neelates ära jõe, mille lohe purskas välja oma suust.” (Ilm 12:15, 16)

Ilmutusraamat kasutab vee sümbolit kolmel erineval viisil: see tähendab hoolitsemist, puhastamist ja uputust või hävitavat väge. Suure vee kujund, mille maa alla neelas, ei ole geograafiliselt tundmatu. Just see juhtubki Kalahari kõrbes Lõuna-Aafrikas. Seal on äärmiselt suur koht nimega Okavango Delta. Seal läheb maa-ilma suurim jõgi kuivas kõrbes maa alla. Jõgi läheb suudmekohas kaheks, seal on rikkalikult taimi ja elusloodust, aga maa on nii kuiv, et kui vesi edasi läheb, kaob see kõrbe sisse. Pärast suudme-kohta on maa purukuiv.

Mao suu näib olevat vihje mao valelikele sõnadele Eedeni aias. Kui see nii on, siis võib voolav jõgi siin tähendada nii petmist kui tagakiusamist. Veevool tähendab nii pettust kui ohtu. Saatanal on kaks peamist viisi, kuidas inimesi Jumalast eemale saada: (1) pet-mine ja veenmine ühelt poolt ning (2) jõud, ähvardamine ja taga-kiusamine teiselt.

Voolavad jõed ja tiibadega lohed on tegelikult võetud antiik-maailma kujundite seast. Ülevalt vaadates paistab enamus jõgesid mao moodi, loogeldes maas edasi-tagasi. Kujuta ette jõge, mis on kallastest üle ajanud. Ülevalt vaadates võib see jõgi sarnaneda maoga, kellel on tiivad. See on antiikaja loheidee peamine kont-septsioon. Vana aja kuulajad või lugejad võisid vaadelda selle loo veevoolu kui lohe rünnakut naisele loomulikul viisil.

Paljud piibliõpetlased usuvad, et see stseen käib keskaja Euroo-pa kohta. Jumala ustavad järgijad, nagu valdeslased Põhja-Itaalias ja Lõuna-Prantsusmaal, kopeerisid ja uurisid Piiblit. Sageli olid nad silmitsi hädaohtude ja hävitamisega valitseva kristliku kiriku poolt saadetud sõjavägede poolt. See, et nad levitasid Pühakirja, ähvardas prevaleerivat ususüsteemi.

Maa ajaloo viimastel päevadel on surve all oleva Jumala rahva peamine kaitse palve. „Sellepärast palugu sind kõik vagad sel ajal, kui sa oled leitav; tõepoolest, suurte vete tulv ei ulatu nende ligi. Sina oled mulle peidupaigaks, sa hoiad mind õnnetuse eest; sa ümbritsed mind pääsemise hõiskamisega.” (Ps 32:6, 7)

Issand, ma tean, et ma ei ole palves nii püsiv, kui ma vajaksin. Anna minu südamele ja hingele jõudu tulla Sinu juurde sagedamini kui varem.
Jaga Facebookis