Rõõmusõnum Patmoselt

Avaldatud 10.5.2012, rubriik Päeva sõna

„Kui ta avas viienda pitseri, nägin ma altari all nende hingi, kes olid tapetud Jumala sõna pärast ja tunnistuse pärast, mis neil oli. Nad hüüdsid suure häälega: „Kui kaua, oh püha ja tõeline Valitseja, ei mõista sa kohut ega nõua kätte meie verd neilt, kes elavad ilmamaal?” Neile igaühele anti valge rüü ning neile öeldi, et nad veel natuke aega puhkaksid rahus, kuni saab täis nende kaassulaste ja nende vendade arv, kes veel tapetakse nõnda nagu nemadki.” (Ilm 6:9–11)

Seda kummalist lauset selle lõigu lõpus võib lugeda kahel eri-neval moel. Võttes seda sõna-sõnalt, näib, et tulevased märtrid peavad läbima mingi „lõpuleviimise”, enne kui nad surevad. Ena-mus piiblitõlkeid lisavad pildi täiustamiseks paar sõna. „Kuni saab täis nende kaassulaste ja nende vendade arv.” See tähendab, et lõpp ei tule enne, kui ajalugu saavutab teatud arvu märtreid.

See oli esimese sajandi judaismis populaarne mõte. Ilmutus-raamatu 6:9–11 sarnased mõtted esinevad 1. Eenoki 4:33–37 ja 4. Esra 4:35–37. 4. Esra raamatu autor kirjutas oma raamatu vastu-sena Jeruusalemma hävitamisele 70. aastal pKr, umbes samal ajal, kui Ilmutusraamatut kirjutati. Mittekristlasest juudina soovib kir-jutaja mõista Jumala tahet ja viise võrreldamatu ängi ja kannatuste valguses.

Vana Testamendi aegadest kuni 70. aastani pKr on iisraeli aja-loos rohkem negatiivset kui positiivset. Imelised tõotused ja proh-vetikuulutused vahetusid reetmiste, äratagaminemiste ja pettumustega. 4. Esra ajal näis, et juutide lootused saada iseseisvaks Iisraeli riigiks olid igaveseks purustatud. Nõnda kajabki „Esra” sõnades kurbus ja ainult kurbus.

Oma nägemuses maadleb Esra suure hulga ustavate juutidega, kes kaotasid 70. aastal oma elu. Kuidas saab Jumal kunagi oma tõotused täita, kui Ta oma rahvas selliste katastroofide käes kan-natab? Ingel Uriel vastab, et terve praegune aeg on täis kurbust ja ebakindlust. Alles tulevastel aegadel lähevad Jumala tõotused lõp-likult täide.

„Kui kaua ja millal see juhtub?” küsib Esra.

Uriel ütleb talle: „Kas õiged hinged ei küsinud oma kambrites nende asjade kohta?” Jumala vastus neile oli: „Kui nende arv, nagu teie ise, täis saab.” Selline vastus ei pruugi meid tänapäeval rahuldada, aga see väljendab mõtet, et kannatustel on otstarve, piir ja lõplik/ülim eesmärk. Me ei näe siin maailmas kunagi täielikku õiglust – ainult tulevases maailmas. Jeesuse järgijad peavad lõppu oodates harjutama kannatlikkust.

Issand, ma palun, et ma ei laseks end häirida siinsest ja ajutisest perspektiivist. Aita mul usaldada Sinu kätte kontroll nii oleviku kui ka tuleviku üle.