Rõõmusõnum Patmoselt

19. sajandi Saksa filosoof Friedrich Nietzsche, kes on tuntud oma ütluse poolest „Jumal on surnud”, oli kristluse tõsine vastane. Ta ütles, et selle religiooni mõtlesid välja maailma nõrgad, et teki-tada endale oma õnnetutes oludes hea tunne. Ülistades alandlik-kust, alistumist ja vaesust voorustena ja mõistes hukka uhkuse, võimu ja jõukuse, saavad ühiskonna väetid näha oma olusid posi-tiivses valguses.

Nietzsche uskus, et selline väärtuste ümberpööramine on halb nii üksikinimese kui ka ühiskonna kui terviku jaoks, ja ta naeru-vääristas seda põhimõtet kui „mässu orjade moraali järgi”. Solvu-des meie avateksti sarnaste salmide peale, mis ülistavad jõuetuid ja rõhumise ohvreid, ei kasutanud ta väljendeid „õndsad on alandli-kud” ega „keera teine põsk”. Uuel Testamendil oli tema riivami-seks palju enam: „Kes iganes teie seas tahab saada suureks, olgu teie teenija.” „Kui keegi tahab käia minu järel, siis ta salaku oma mina ja võtku oma rist päevast päeva enese peale ja järgnegu mul-le.”

Filosoof põlgas ära terve kristliku väärtustesüsteemi kui nõrka-de ja edutute austamise. Ja tema väidetele ei ole lihtsaid vastuseid, ei ole kerget viisi, kuidas tõestada, et kristlase kannatused ja tee-nimine on tegelikult ülem kui enese esiletõstmine ja võistlemine. Piibel on aga selgesõnaline, et kui Jumal palub oma järgijaid min-na alandlikkuse ja kannatuste teele, siis vaid seepärast, et Tema ise on meile eeskujuks. Ta nõuab oma järgijatelt selliseid iseloomu-jooni, kuna need olid omased ka Temale.

Jeesuse isikus näitab Jumal, et Ta on „tasane ja südamelt aland-lik” (Mt 11:29). Kuigi Tal oli universumi kõrgeim positsioon, ei „arvanud osaks olla Jumalaga võrdne, vaid loobus iseenese olust, võttes orja kuju” (Fl 2:6, 7). Jeesus ei saanud ainult inimeseks, mis juba üksi on piisavalt alandav, vaid Ta alistus ka ebaõiglasele kin-nivõtmisele ja hukkamisele (Fl 2:8).

Ilm 6:9, 10 teadvustavad altari all olevad hinged oma kannatus-te ebaõiglust. Samal ajal käivad nad tapetud Talle jälgedes. Rist ei kutsu meid tegema seda, mis on loomulik – see kutsub meid üt-lema lahti oma minast ja järgima Teda, isegi surmani.

Issand, õpeta mulle risti täielikku tähendust. Ma alistan oma plaanid ja ambitsioonid täna Sinule. Õpeta mulle oma teid.