Rõõmusõnum Patmoselt

See algas nagu tavaline kojusõit. Ma läbisin S-kurvi ja sõitsin teele, mis viib minu tänavasse, kui nägin väga kummalist asja. Just minu ees horisondil tõusis täiskuu, aga see oli selline, nagu oleks keegi selle vasakult poolt hammustanud ära suure tüki.

„Kas kuu on kolmandas veerandis?” küsisin oma naiselt, kes is-tus mu kõrval.

„Ma ei usu,” vastas ta. „Ma ei ole midagi sellist varem näinud.”

Ma ei olnud tema vastuses kindel ja püüdsin mõelda, kas kuu on kolmandas veerandis tagurpidi poolkuu moodi või on sellelt tükk ära hammustatud, nagu oli praegu. Ma juurdlesin nähtu tähenduse üle, aga kui ma koju jõudsin, unustasin selle juba poole tunniga. Siis tuli kuu mulle järsku uuesti meelde.

„Kuulge, lapsed!” Kutsusin kohale oma teismelised. „Vaadake aknast välja. Kuul on tükk küljest ära hammustatud!”

Nad järgnesid mulle elutuppa ja vaatasid üle meie valge kase taevasse. Ma ei olnud nähtuks valmis. Nüüd ei olnud kuul midagi viga. See oli poolkuu. („Mis siin nii erilist on, isa?) Kas kuu võis läbi teha poolfaasi poole tunniga? Ma sobrasin oma piiratud teadmistes teadusest ja tulin negatiivsele järeldusele. Siis panin tähele, et kuu tume pool oli tuhmilt punane, nii et see täitis terve kuuringi.

„Ma tean!” pahvatasin ma. „See peab olema kuuvarjutus.” („Ma ju ütlesin sulle,” torises mu naine.”) Maa oli täpselt kuu ja päikese vahel ja maa vari liikus risti üle kuu. Ma vaatasin seda, kuni kuu täiesti kadus, jättes endast tuhmi punase ringi.

Ilmutusraamat 8:12 parim selgitus on kujund, mis on võetud päikese- ja kuuvarjutusest, mis antiikmaailmas olid väga tuntud. Vanas Testamendis sümboliseerivad päike, kuu ja tähed Jumala Sõna (Ps 19; 119:105), Jumala lapsi (Tn 12:3) ja taeva väge (Tn 8:10). Jumala Sõna ja Tema teede hülgamise tulemuseks on vaimulik pimedus. Aga pimedus on osaline. Meil on veel aega kahetseda.

Issand, ma tahan elada Sinu Sõna valgel ja käia Sinu teed. Hoia mind eemal valikutest, mis viiksid mind vaimulikku pimedusse.