Rõõmusõnum Patmoselt

Kui ma olin 10-aastane, ostsin ma kahe aasta jooksul kogutud raha eest teleskoobi. Ma arvasin, et on nii lahe, kui sa oskad vaa-data taevast ja näha võimsaid asju, nagu Saturni ringid, Kuu kraat-rid ning Jupiteri kuud ja värvilised gaasipilved. Aga parim, mida ma oma teleskoobiga nägin, oli täheparv. Vaatamata meie piir-konna suitsuvines õhule New York Citys lõid mind Sõelatähed pahviks.

Inimesed räägivad Sõelatähtedest mõnikord kui seitsmest tä-hest. Palja silmaga on nad kui valguskimp kuue või seitsme täpiga. Aga minu teleskoobis paisusid nad mitmesaja täheliseks kobaraks, mis sätendas nagu kalliskivi. Tähti oli nähtavalt kollaseid, puna-seid, siniseid, rohelisi ja kõikvõimalikke varjundeid nende vahel. See oli võrdväärne ükskõik millise kuningliku krooniga, mida ma Euroopa lossides olin näinud.

Pärast seda kogemust nõustusin täielikult psalmistiga, kes ütles: „Taevad jutustavad Jumala au” (Ps 19:2). Vaadates taevast läbi oma teleskoobi, sain heita pilgu Jumala suurusele ja sellele, kui palju ta armastab ilu. Tähed illustreerisid ka Iiobi jaoks Jumala lõpmatust. Kui Iiob küsis, miks ta pidi võitlema nii paljude probleemidega, näitas Jumal talle tähti. „Kas sa suudad siduda Sõelatähtede tõrk-sust või valla päästa Vardatähtede köidikuid? Kas sa võid Vihma-tähti välja saata õigel ajal ja juhatada Vankritähtede kogumit? Kas sa tunned taeva seadusi? Või kehtestad sina maa peal tema kirja?” (Ii 38:31–33).

Meie tänane tekst räägib tähtede ja teiste taevakehade osalisest pimenemisest. Vaimulikus mõttes tähendab see ajaloos aega, mil sündmused moonutavad või osaliselt hävitavad tõelise Jumala tundmise. Nii nagu on raske ette kujutada maailma, kus me ei näe enam tähti, on Ilmutusraamatu autor ehmunud mõttest, et maailmas ei ole enam näha Jumala vaimulikku valgust.

Selle lõigu kontekstis avastame Jumala, kes end mõnikord pei-dab. Kui me võtame Teda endastmõistetavusega, kui me ignoree-rime rikkalikke õnnistusi, mida Ta igaühele meist jagab, siis eemaldub Ta mõneks ajaks meie nägemisulatusest. Ta loodab, et see tuletab meile meelde, mis meil puudu on ja tekitab igatsuse taas käia koos Temaga.

Issand, ma ei taha, et Sa peaksid end minu eest varjama. Hoia oma auline suurus alati mu silme ees. Ma tahan Sind näha nii, nagu Sa oled.