Tema kontroll

Galilea merel on sageli äkilisi torme, sest seda ümbritsevad mäed ja see asub umbes 685 jalga* allpool merepinda. Vahel tuleb jahe õhk Vahemerelt läbi mäekurude metsiku jõuga ja põrkub ägedalt järve ümbritseva kuuma õhuga. Ma ei unusta kunagi seda, kui olin paadis samal järvel, kus Jeesus tormi vaigistas. Nägime kalavõrke, laulsime koos, aga mis kõige olulisem, ma kujutlesin, kuidas Jeesus vaigistab tormleva vee, kui abitud jüngrid imestasid: „Kes ta küll on?“

Olles pöördunud tuule ja vee poole, mis olid nüüd täiesti vaiksed, pöördus Jeesus jüngrite poole: „Miks te olete nii arad?“ (Markuse 4:40) Kas pole ilmselge? Nad olid arad, sest kartsid, et hukkuvad. Nad ei suutnud tormi talitseda, ükskõik kui väga nad ka üritasid. Me kardame samadel põhjustel: me ei saa takistada telefonikõnesid, meditsiinilisi tulemusi, halbu uudiseid. Me lihtsalt ei ole selleks võimelised! Kui Jeesus vaigistas tuule ja vee, olid jüngrid aukartuses: „Ja nad lõid väga kartma ja ütlesid üksteisele: „Kes tema küll on, et isegi tuul ja järv kuulavad tema sõna?““ (salm 41) Tõesti, kes ta on? Seda küsimust „Kes ta on?“ korratakse Markuse evangeeliumi esimeses pooles mitu korda. Ilmutatakse usaldusväärne Messias. See lugu on Jeesuse väe crescendo algus. Esiteks, Tema vägi looduse üle, siis Tema võim kurjuse ja kurjade vaimude üle (5:1−20) ning seejärel kaks lugu, mis näitavad Tema väge haiguse ja surma üle (salmid 21−43). Kuid kõige rabavam arusaam selles evangeeliumis on, et Jeesus, vägev Jumala Poeg, kes valitseb tuult ja merd, pidi olema Teenija ning andma oma elu lunaks paljude eest (vt Markuse 10:45). Jeesusest, autoriteetsest Messiast, pidi saama Kannatav Sulane, kes loobub oma väest ja võidab kurjuse kannatuste kaudu. Markuse evangeelium on pühendunud selle sügavamõttelise kõrvutuse mõistmisele: autoriteetne Jumala Poeg on ka kannatav Inimese Poeg. Jeesus on valitseja ja risti kaudu omandas Ta krooni. Alistugem Tema kontrollile.
Minu vastus: 

* U 210 m (tlk).