Mul diagnoositi vähk. Olin nädal aega operatsiooni oodanud ja siis oli aeg käes.
Aga selle vähiga koos lõigatakse ära ka osa minust!!! Mina olen selle vähiga nii kokku kasvanud, et selle eemaldamiseks on vaja kõrvaldada ka osa minust … Ja isegi see vähk on veel osa minust … Äkki on ka patuga sedasi, et see on meis oma kombitsad niimoodi laiali ajanud, et seda kõrvaldades läheb kaduma ka osa meist? Äkki isegi päris palju?
Aga valikut pole. Kui ma ei lase ära lõigata niipalju, kui kirurg on vajalikuks pidanud, pole mõtet tulevikuplaane teha. Kas niipalju, kui vaja, või kõik on kadunud. Jah, ka patuga on sama lugu. Jumal teab, kui palju ja kust kohast on vaja kõrvaldada, ja muidu pole mõtet teha tulevikuplaane. Muud valikut pole.
Laman operatsioonilaual. Aga kes kontrolliks, mida ja kuidas kirurg lõikab? Küsin näha intubatsioonitoru, skalpelle ja elektrinuga. Neis pole midagi lohutavat. Ainus võimalus on paluda Jumala lähedalolu ja juhtimist. Olgu kõik Tema käes! Kui laseme Jumalal oma elu juhtida, ei saa me ka Tema tegevust kuidagi kontrollida. Aga parim selle juures on, et Ta armastab meid kogu jumalikust südamest ja teab, mida teha.
Suur Jumal, Sina tead, mida minuga ette võtta. Annan ennast Sinu hoolde.
Edna Tuvi
In English