Rõõmusõnum Patmoselt

Avaldatud 14.5.2012, rubriik Päeva sõna

„Ja ma nägin, kui ta avas kuuenda pitseri, et sündis suur maavärin ning päike läks mustaks nagu leinariie ja kuu muutus nagu vereks ning taevatähed kukkusid maa peale, nii nagu viigipuu, mida suur tuul raputab, viskab maha oma suvemarjad. Ning taevas taganes otsekui kokkukeeratav rullraamat, ja kõik mäed ja saared tõugati ära oma paigast, ning ilmamaa kuningad ja ülikud ja sõjapealikud ja rikkad ja võimsad ja kõik orjad ja vabad peitsid end koopaisse ja mägede kaljulõhedesse.” (Ilm 6:12–15)

Kuues pitser kujutab kosmose lõppu, nagu vana aja inimesed seda mõistsid. Pitserid algavad nelja ratsanikuga, kes piltlikustavad kohtumõistmisi, mis ajaloos ikka ja jälle korduvad (Ilm 6:1–8). Tänane lõik toob esile taevaste lõpliku lõppemise (s 12–14), mille-le järgneb maailma teadlikkus sellest sündmusest ja Looja viha väljavalamine maa peale (s 15–17). Näib, et see väljendab sellise ajaloo lõppu, mida meie tunneme.

Vanal ajal võeti inimkond kokku vastandite varal: rikkad ja vaesed, orjad ja vabad, mehed ja naised. Meie tänases tekstis esindab Johannese nimekiri tervet ühiskonda. Mitte keegi, alates keisrist, ei pääse lõpukohtust.

See, kuidas me sellesse lõiku suhtume, sõltub kultuurist, kus oleme kasvanud. Lõuna-Aafrikast pärit Shona uskus näiteks oma traditsiooni kohaselt, et maavärinad on selle tulemus, kui Jumal kõnnib ümber maa. Teised hõimud omistavad maavärinaid teatud jumaluste tegevusele. Nende jaoks väljendab see lõik Jumala täie-likku kontrolli kõige üle, mis maa peal toimub.

Jumala kontroll maavärinate üle pakub kinnitust Kalifornia kristlastele, kes elavad San Andrease murrangu läheduses. „Jumal plaksutas käsi,” ütles üks 1989. aasta Bay Area maavärina tunnista-jaid, selle värina käigus hukkus üle 60 inimese ja kinnisvara sai kahju miljardite dollarite ulatuses. Kuna Johannese kuulajaskond Väike-Aasias teadis ja kartis maavärinaid (Rooma Aasia provints oli aktiivse seismilise piirkonna keskmes), võis selline lõik neis kindlustunde asemel kõhedust tekitada.

Tänane lõik hirmutab igaüht, kes on liiga kindel maailma ma-teriaalsetes asjades. Meil ei ole kindlust, tugevat pinda jalge all, mitte midagi terves universumis, millest sõltuda – peale Jumala. Loodu ja kõik selles variseb ühel päeval kokku. Kui usaldame ai-nult seda, mida saame näha, kuulda või katsuda, on meie elu tões-ti tühine.

Issand, õpeta mulle raha, maa, hariduse ja kõige muu tühisust, mida mul on kiusatus usaldada. Ma olen täna kindel Sinus – ja ainult Sinus.