Rõõmusõnum Patmoselt

Tänane lõik on seeria kuuest sündmusest. Esimene ja viimane on maavärinad, millest teine on nii suur, et mäed ja saared muu-davad oma asukohta, tõeline kataklüsm. Kahe maavärina vahel on neli taevast märki: päike pimeneb, kuu muutub punaseks, tähed langevad maa peale ja taevas lõheneb.

Need kujundid on kas sõnasõnalised või vaimulikud. Ma ei tea, kas me peaksime nägema päikest, kuud, tähti ja taevast siin süm-bolitena. Nii võiksime neid võtta sõna-sõnalt. Kreeka keeles esineb siin lõigus sõna hos (avakirjakohas rasvases kursiivis – nagu, otsekui), mida tavaliselt kasutatakse millegi tegeliku võrdlemisel kujundlikuga. Päike muutub mustaks nagu leinariie, kuu muutub nagu vereks, taevatähed kukuvad nagu viigipuu viljad ja taevas lõheneb otsekui rullraamat. Nii peaksime päikest, kuud, tähti ja taevast tõlgendama sõna-sõnalt ja seda, mis nendega juhtub, kujundlikult.

Esimesed kolm sündmust on ajaloos aset leidnud. 1780. aastal levis üle Põhja-Ameerika keset päeva uskumatu tumedus, loomad tulid varem koju, arvates, et päev on õhtus, ja kuked kiresid juhus-likel aegadel. Sel ööl muutus kuu tumepunaseks. See oli nii ebata-valine, et paljud inimesed tegid märkmeid. 1833. aasta novembris oli meteoriidisadu nii võimas, et paljud kirjutasid kohalikesse leh-tedesse, et nüüd on käes lõpuaeg.

Jumal kasutas neid loodusnähtusi, et ergutada huvi Piibli proh-vetikuulutuste vastu üle maailma. Aga selle lõigu tõlgendamine ei saa jääda 19. sajandisse. 14. salmi kirjeldused on midagi palju enamat, kui miski ajalooürikutesse kirjapandu. Taevas lõheneb ning kõik saared ja mäed liiguvad oma kohalt – seda ei ole veel nähtud. Need viitavad ajale vahetult enne Jeesuse naasmist.

Selle lõigu vaimulik sõnum avaneb, kui uurime Vana Testa-mendi lõike, kust tänane tekst välja kasvab. „Mäed liiguvad ja künkad kõiguvad küll, aga minu heldus ei liigu su juurest ja minu rahuseadus ei kõigu” (Js 54:10). Meie kindlus on, et ükskõik mis, Jumal ei hülga oma lapsi kunagi.

Issand, ma janunen rahuliku kindluse järele, et terve mu elu on varjul Sinu hoolitsevates kätes hoolimata sellest, missugustesse olukordadesse ma täna võin sattuda.