Rõõmusõnum Patmoselt

„Daamid ja härrad, me saime ta kätte,” ütles USA administraa-tor Paul Bremer ajakirjanikele Bagdadis, see vallandas kuulajas-konna rõõmuhõisked. Ameerika sõdurid olid just leidnud umbes 16 kilomeetri kaugusel tema kodulinnast Tikritist ühe maamaja väikesest keldrist Saddam Husseini. Saddam oli USA võimude poolt väljastatud tagaotsitavate nimekirjas mees number 1, aga teda ei oldud nähtud ajast, mil Ameerika väed seitse kuud tagasi Bagdadi vallutasid.

Ühendriikide väed piirasid ala ümber pärast seda, kui nad olid saanud vihje ühelt Husseini perekonnaliikmelt. Siis nad avastasid, et oma 24 valitsemisaasta jooksul toime pandud sadade tuhandete mõrvade eest vastutav Iraagi võimukandja peitis end „ämblikuau-gus”, pisikeses keldris. Sissepääs oli kitsas auk, 1,3 kuni 2,4 meet-rit, kaetud vaipade, telliskivide ja mullaga. Oma viimases bravuuris ütles ta kinnivõtjatele: „Mina olen Saddam Hussein, Iraagi president, ja ma olen valmis läbi rääkima.” Kiire taibuga Ameerika sõdur vastas talle samal toonil: „Ma toon sulle terviseid president George Bushilt.”

USA sõjaväe väljalastud video näitas urust väljatoodud Saddami, kellel oli pikk hallikas habe, meditsiinilises ülevaatuses. Hussein tuli oma varjupaigast välja „metsikuna” ega öelnud „algu-ses suurt midagi”, nagu ütles kindralmajor Raymond Odierno. Varsti pärast seda hakkasid inimesed Bagdadi tänavatel ja Põhja-Iraagi linnas Kirkutis signaali lastes ja õhku tulistades tähistama endise presidendi kinnivõtmist.

Urg, kus Hussein elas, koosnes kahest väikesest toast. Üks oli riietega kaetud magamistuba, mõned neist riietest olid uued ja ikka veel pakendis, ja teine ruum oli köök, kus oli voolav vesi. Vaatamata tema ajaloole, tundsin selle mehe suhtes teatud kaas-tunnet.

Kristlased, kes kannatavad oma kurjade valitsejate käes, ei to-hiks kunagi tagakiusajaid kadestada. Seitse pasunat valatakse välja neile, kes elavad ilmamaal, neile, kes vaevasid ustavaid, nagu pitse-rites kirjeldatud (Ilm 6:9, 10). Need, kes on rõhunud või tapnud Jumala ustavaid, on kirjas „raamatus” ja kui nad ei kahetse, kan-natavad nad samapalju või veelgi enam kui need, keda nad ründa-sid. See ei ole ilus vaatepilt. Ma oleksin silmitsi pigem inimese kui Jumala vihaga.

Issand, aita, et ma ei hindaks reaalsust selle järgi, millisel pulgal on keegi võimuredelil. Aita mul mõista, et inimvõim ja selle põhjustatud kannatused on ajutised. Juhi mind usaldusse, et Sina teed kõik varsti õigeks.