Rõõmusõnum Patmoselt

Avaldatud 15.7.2012, rubriik Päeva sõna

„„Kui nad on lõpetanud tunnistamise, siis hakkab metsaline, kes tuleb üles sügavusest, nendega sõda pidama ja võidab nad ära ning tapab nad. Ning nende korjused lebavad suure linna tänavail, mida hüütakse vaimulikul viisil Soodomaks ja Egiptuseks, kus löödi risti ka nende Issand. Inimesed rahvaste ja suguharude ja keelte ja paganahõimude seast näevad nende korjuseid kolm ja pool päeva ega lase nende korjuseid panna hauda. Ja need, kes elavad ilmamaal, rõõmustavad nende pärast ja hõiskavad ning läkitavad üksteisele kinke, sest need kaks prohvetit olid rängasti vaevanud ilmamaa asukaid.” Pärast seda kolme ja poolt päeva tuli elu vaim Jumalast nende sisse ja nad tõusid püsti oma jalgadele ning suur kartus langes nende peale, kes neid nägid.” (Ilm 11:7–11)

Pärast 1260 päeva lõppemist saab surev maailm viimase sõnu-mi. Sügavik on deemonite kodu, koht, kus Jumal neid kinni hoiab (Lk 8:31). Seega on metsaline sügavikust kas Saatan või tsiviilvõim, mida juhib Saatan. Prantsuse revolutsiooni ajal nägid paljud nendes salmides ettekuulutust nende aja kohta. Nad uskusid, et kahe tunnistaja ründamine tähendas revolutsiooni-aegset ateistlikku rünnakut Piiblile.

Hülgamine on valus, eriti kui sa hoolid sügavalt neist, kes sind põlastusega ära heidavad. Vanadel aegadel arvasid inimesed, et ülim hülgamine on pärast inimese surma tema matmisest keeldu-mine (1Kn 21:23, 24; Jr 8:1, 2 ja 14:16; Ps 79:2, 3). Ja kahte tun-nistajat ei jäetud mitte ainult tänavale lebama, vaid õelad tähista-sid nende alandamist, saates üksteisele kingitusi, nagu juudid tegid pärast vabanemist Estri ajal (Est 9:19, 22).

Aga Jumal pöörab selle häbi ümber, puhudes kahele tunnistaja-le uuesti eluhinguse sisse. Nende ülesärkamine täidab vaenlased suure hirmuga. Üks Prantsuse revolutsiooni tagajärgi oli suure huvi ärkamine Piibli vastu. Järgnevatel kümnenditel rajati suuri piibliühinguid. Kui suurim rünnak Piibli vastu toimus 1790ndatel, siis 1800. aastad nägid Sõna levimist laialdasemalt kui ükski teine ajastu kogu ajaloos.

On huvitav, kuidas vaenlased võivad oma vastupanus Jumala rahva suhtes ühineda. Eluaegsed vaenlased Pilaatus ja Heroodes leppisid ära selles, et nad mõlemad hülgasid Kristuse (Lk 23:12). Mõnikord vanemad pigem soostuvad, et nende laps muutub ilma-likuks või kurjategijaks kui et liituks mõne teise kogudusega. Miski ei too inimesi enam kokku kui vastupanu Jumalale ja Tema rahva-le. Ja just nii juhtub see ka viimastel päevadel.

Issand, ma tahan otsida sellist ühtsust, mis tõmbab inimesi Sinu juurde, ühtsust armastuses ja hoolitsuses, mitte teistele vastandumises.