Rõõmusõnum Patmoselt

1962. aasta 27. oktoobril kell 4 päeval kohtus president John F. Kennedy oma sõjaväe juhtidega. Staabiülemad soovitasid, et USA väed ründaksid Kuubat 36 tunni jooksul ja hävitaksid nõukogude raketid, mille olemasolu seal oli õhufotograafia näidanud. CIA kinnitas juhtidele, et sovjetid ei olnud veel nende rakettide sisse tuumapeasid pannud. Nad aga ei teadnud, et seal ajal oli Kuubal juba 162 nõukogude tuumapead. Fidel Castro oli soovitanud Nikita Hruštšovile kasutada USA ründamise puhul tuumapeasid. Sündmused olid väljumas kontrolli alt.

Hruštšov pidas noort president Kennedyt nõrgaks, arvates, et ta on kõva rääkima, aga uje tegutsema. Teades, et tuumarakettide toimetamine Kuubale muudaks võimutasakaalu ühe hetkega, mõt-les ta, et Kennedy hoopleb, aga ei tee siiski midagi. Ta eksis.

Kennedy mitte ainult ei esitanud väljakutset Kuubale, vaid hei-tis kinda ka Hruštšovi Nõukogude Liidule. Ja ta tegi seda hoolima-ta ohust oma rahvale. Kui ta küsis õhuvägede taktikaülemalt Walter Sweene'lt, kas ta on kindel, et saab hävitada kõik raketid, vastas Sweeney: „Meil on maailma parim õhuvägi, me oleme sellise operatsiooni jaoks treeninud ja me suudaksime hävitada suure enamuse. Aga siiski võib kaks või kolm alles jääda.”

27. oktoobril ei näidanud Hruštšov millegagi, et ta taanduks. Kennedy nõuandjad olid jagunenud kahte leeri: ühed tahtsid rünnata ja teised mõtlesid, et peaks pidama läbirääkimisi. Viimasel hetkel võttis Kennedy vastu Hruštšovi pakkumise, et ta tõmbab raketid tagasi, kui USA lubab Kuubat mitte rünnata. Mures, et sõda võib puhkeda kuue tunni pärast, mis oleks kulunud Kremli sõnumi dekodeerimiseks ja edastamiseks Valgele majale, otsustas Hruštšov oma vastuse edastada Moskva avaliku raadio vahendusel.

Ilmutusraamatu kaks tunnustajad näivad oma vaenlastele nõr-gad ja abitud. Kuri on sageli julgust saanud teise põse pööramise mentaliteedi tõttu. Aga need, kes selles elus astuvad oma võimu ja positsiooniga Jumala rahva vastu, teevad selles elus samasuguse valearvestuse nagu Nõukogude Liidu juht aastal 1962. Ilmutus-raamat õpetab meile, et kurja võit on alati lühiajaline. Lõpuks kaitseb Jumal oma rahvast kõigi silme all, kes on neid põlanud ja kuritarvitanud (Ilm 20:7–10).

Issand, anna mulle kannatlikkust oodata Sinu õigeksmõistmist.