Rõõmusõnum Patmoselt

Avaldatud 15.8.2012, rubriik Päeva sõna

„Teda hakkasid kummardama kõik, kes ilmamaal elavad, kelle nime ei ole maailma rajamisest saadik kirjutatud tapetud Talle eluraamatusse.” (Ilm 13:8)

Hiljuti tabas mind Singapuris päris suur šokk. Linna adventis-tide koosolek oli planeeritud hingamispäevaks suurde avalikku saali. Et liikmed seda ei unustaks, saatsid misjonijuhid hingamis-päeva hommikul laiali tekstisõnumi meie esinemise aja kohta. Ma arvasin, et nad rääkisid e-kirjadest, aga keegi selgitas mulle, et need sõnumid tulevad mobiiltelefoni ekraanile ja et pea igal selle linna inimesel on selline telefon (minul ei olnud)!

See uudne viis inimestele koosolekuid meelde tuletada köitis minu tähelepanu seoses sõnumite saatmisega Filipiinidel. Näib, et Filipiinide Manila piirkond on maailma tekstisõnumite pealinn. Kõigil tundub olevat mobiiltelefon – need on nii levinud nagu kärbsed kuumal suvepäeval. Isegi kõige vaesematel inimestel on mobiiltelefon, ja nad kasutavad neid pidevalt.

Aga piiratud vahendite tõttu ei saa nad telefoni kasutada rää-kimiseks – see on liiga kallis. Nii nad siis saadavad üksteisele pide-valt sõnumeid. On väga tavaline näha inimesi ootamas või kõn-dimas ja samal ajal palavikuliselt oma sõnumeid toksides ja kõigile oma sõpradele saatmas.

Mõnda aega oli tekstisõnumite saatmisest lummatud ka Filipii-nide katoliku kirik. Selle asemel, et minna kirikusse preestrile oma patte tunnistama, leidsid paljud filipiinlased uue ja ajakokkuhoidlikuma viisi oma pattude tunnistamiseks. Nad saatsid oma pattude nimekirja preestrile sõnumiga! Preester saatis vastu pattude andeksandmise koos sellekohase karistusega. See oli mugav, aga kohkunud kirik andis varsti käsu selline praktika lõpetada.

Kuigi me võime sellise mugavuskaupluse tüüpi religiooni juures itsitada, mõtlen siiski, kui paljud meist on sõnumikristlased. Kas me üritame suruda usu oma ellu, püüdes vastata miinimumnõue-tele või kas me kohandame oma elu usuga ja otsime iga päev Ju-malat uuesti isikliku ja südamest tuleva pühendumisega?

Ma olen väga õnnelik, et Jumal ei ole sõnumijumalus. Ta inves-teeris end Jeesuse isikus. Paari tähe vajutamise ja saada-nupu klõp-satuse asemel andis Ta oma aja ja ohverdas end isikus. Ja see ohver mõjutas kõike, kuni maailma rajamiseni tagasi. Selline Jumal on väärt enam kui tavaline vastus.

Issand, ma näen sügavamalt Sinu panust, mille Sa minus oled teinud. Ma vastan Sulle täna kogu oma südamega.
Jaga Facebookis