MIS SAAB PEALE SURMA?

Avaldatud 18.6.2010, rubriik Päeva sõna

Sest elavad teavad, et nad peavad surema, aga surnud ei tea enam midagi ja neil pole enam palka, sest mälestus neist ununeb! Niihästi nende armastus kui viha, samuti nende armukadeduski, on ammu kadunud ja neil ei ole iialgi enam osa kõigest sellest, mis päikese all sünnib! Kg 9,5-6

Õpetus hinge surematusest oli üks valeõpetustest, mille rooma-katoliku kirik paganluselt laenas ja kristliku religiooniga ühendas. Martin Luther nimetas seda “koletislikuks väljamõeldiseks, osaks Rooma paavsti käskkirjade sõnnikuhunnikust”. Seletades Saalomoni sõnu Koguja raamatus – “surnud ei tea midagi,” ütleb reformaator: “… Saalomon usub, et surnud magavad ja ei tunne üldse midagi; surnud ei arvesta päevi ega aastaid. Siis, kui nad äratatakse, näib neile, nagu oleksid nad maganud vaevalt ühe minuti.”GC549

Märter Tyndale ütles surnute olukorra kohta: “Ma tunnistan avalikult, et ma pole veendunud, et nad on juba täies aus nagu on Kristus ja Jumala valitud inglid. Ma ei pea seda enda usutunnistuseks, sest vastasel korral oleks kuulutus liha ülestõusmisest asjatu.”GC547

Vastavalt laialtlevinud uskumusele on lunastatud taevas kursis kõigega, mis toimub maa peal, eriti neist maha jäänud sõprade elus. Kuidas võiks tulla surnutele õnneks see, kui nad … näevad neid talumas elumuresid, pettumusi ja ahastust! … Kuivõrd eemaletõukav on uskumus, et niipea, kui elu lahkub kehast, saadetakse pattukahetsematu hing põrguleekidesse! Millist sügavat ahastust peavad tundma need, kes näevad oma sõpru minevat hauda ettevalmistamatult eeldusel, et nad astuvad viletsuse ja patususe igavikku!GC545

Kristus nimetab oma usklike laste surma magamiseks. Nende elu on koos Kristusega varjul Jumalas. Kes surevad, magavad Tema varju all kuni viimse pasuna hüüdeni.DA527