Rõõmusõnum Patmoselt

Sõna teised (inglise keeles remnant – jääk – tõlkija) siin lõigus viitab sama sõna kasutusele Ilm 12:17. Ma usun, et see on eelaim-dus 144 000 tegevusest Ilm 14. peatükis. Lubage, ma selgitan. Üle-jäänud (Ilm 12:17) kui 144 000 (Ilm 14:1–5) on üks ja sama inim-rühm. Ja mõlemad kontseptsioonid viitavad Jl 2:32-le, kus jääk Siinai mäel hüüab Issanda nime (ingl. k. KJV, eesti k. Jl 3:5 on pääsenute hulgas need, keda Issand kutsub). Ilm 14 kuulutavad 144 000, keda kujutatakse inglina: „Kartke Jumalat ja andke Te-male austust” (Ilm 14:7 1968. a tõlkes). On võimalik, et meie teksti ülejäänud (teised) lihtsalt „lõid kartma”, aga ma usun, et tõenäolisemalt vastavad nad Ilm 14:7 üleskutsele. Ilm 11:3 jääk kardab Jumalat ja annab Talle austust, just nagu esimene ingel on kutsunud üles tegema.

On olemas vähemalt kolme sorti hirmu. Esimene on hirm ma-jandusliku hävimise ees. Ma mäletan 2000. aasta 14. märtsi. Sel päeval saavutasid Ameerika Ühendriikide finantsturud suurjoone-lise kõrgseisu. Paljud aktsiad ja investeerimisfondid olid alates 1995. aasta tasemest tõusnud sadu protsente. Aga sel 14. märtsil algas tagasilibisemine, mis kestis pea kolm aastat, viies endaga kaduvikku umbes pool aktsiaturule investeeritud rahast. Üks ajakiri halas: „Öelge hüvasti kõikvõimsatele riskikapitalistidele ja internetimiljonäridele ning teretulemast panktoriadvokaatidele, äraspidistele spetsialistidele ja võlanõudjatele.” Hea uudis on see, et paljud läbikukkunud investorid leidsid oma tõelise väärtuse mitte rahas ja varanduses, vaid Jumala kuningriigis.

Teist sorti hirm on mure füüsilise olukorra pärast. Ja see on ka täiesti õigustatud. Ei tervislik eluviis ega turvaline autojuhtimine taga seda, et me ei saa viga maavärinas, haiguse tõttu, kurjategijate läbi või millegi muu tõttu. Aga Jumal on tõotanud olla meie kõrval ka siis, kui me „läheme läbi surmavarjuoru” (Ps 23:4 1968. a tõlkes). Teadmine, et Tema kontrollib olukordi, annab meile kindluse elada päev haaval, hinnates iga hetke kui kingitust.

Ma usun, et kolmas hirm on see, mida on illustreeritud siin lõigus. See on kõige olulisem hirm, selline, mis juhib meid Jumala juurde. Issand saab kasutada meie loomulikku hirmu (kui meie vastas on liiga suured asjad – nagu näiteks maavärin), juhtimaks meid teadvustama Tema ligiolu ja soovima olla koos Temaga. Pau-lus räägib, et me valmistaksime endile „päästet kartuse ja värinaga” (Fl 2:12). Jumalik hirm annab meile lisaks Tema ligiolu teadvustamisele ka kohase imetluse ja au avaldamise.

Issand, aita mind, et ma oskaksin hinnata seda, et Sina valvad alati minu üle. Ma soovin anda Sulle vastust kõigest, mida ma teen.