JEESUSE EESKUJU KÄSKUDE PIDAMISES

Jumala käsuõpetus on ainus kindel täiusliku moraali kriteerium. Jeesuse elu oli parim näide käsu mõjust. Ta ütles ise: “Mina olen pidanud oma isa käske.” SL 80

Käsk on Jumala mõtete väljendus. Kui see võetakse vastu Kristuses, saab sellest ka meie mõttekäik. /…/ Jumal soovib, et oleksime õnnelikud. Selle nimel andis Ta meile käsuõpetuse - käsu järgi elades tunneme me rõõmu. Kui inglid Jeesuse sündimise ööl laulsid:

“Au olgu Jumalale kõrgesja maa peal rahu, inimestest hea meel!” Lk 2,14, kuulutasid nad põhimõtteid, mida Tema tuli ülistama ja austama. /…/

“Kuni kaob taevas ja maa,” ütles Jeesus, “ei kao käsuõpetusest ühtki tähekest või ühtki märgikest, enne kui kõik on sündinud.” Taevast paistev päike ja maapind su jalge all tunnistavad, et Jumala käsk on muutumatu ja igavene. Ka siis, kui taevas ja maa häviksid, jäävad jõusse Jumala käsud. “Aga hõlpsamini kaovad taevas ja maa kui üksainus kriipsuke Seadusest.” Lk 16,17

Kuna “Jehoova käsuõpetus on laitmatu”, on sellest väikseimgi kõrvalekaldumine kurjast. Kristus peab hukka mõistma need, kes vaatavad Jumala käsule läbi sõrmede ja õpetavad teisi sama tegema. Kristuse sõnakuulelik elu kinnitas käsku; see tõestas, et inimene võib täita käsku. Tema elu näitas, kui õilsaks areneb iseloom, mis saavutatakse kuulekuse teel käies. Kõik, kes on sõnakuulelikud Kristusele, kogevad samuti, et käsk on “püha, õige ja hea”. Ro 7,12 DA 308-9

Kui inimene käitub usus Kristusesse oma parimate teadmiste ja võimete kohaselt ning otsib võimalusi Issanda teenimiseks kümne käsu kaudu, katab Kristuse täiuslikkus kuuleka ja kahetseva hinge üleastumised. FE 135